Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vallutatuid" - 5 õppematerjali

Kumb on andnud maailmale rohkem-kas Kreeka või Rooma
2
doc

Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma

Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi ­ faalanks. Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Tänu kõigele sellele oligi roomlastel vaja koguaeg oma sõjatehnikat uuendada. Suuremaid erinevusi võib täheldada ka nende arhidektuuris. Mõlematel pooltel on paar siiani hästi tuntud arhidektuurilist mälestist, Kreekalt klassikaline kreeka tempel ning Rooma poolt ilmselt Colosseum. Aga Colosseumi puhul võime märgata uusi ehitusstiile tol ajal, mis

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
Kumb on andnud maailmale rohkem-kas Kreeka või Rooma-2ver
3
docx

Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma [2ver]

Aga see on ka ainuke kõige silmapaistvam leiutist nendelt. Samas Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Ja üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Kõik see pani roomlasi paratamatult üha uusi asju proovima. Lisaks tolle aja kohta kõrgelt arenenud sõjatehnoloogiale, peitus Rooma sõjaväe võimsus ka väga karmis distsipliinis. Tänu nendele kahele aspektile õnnestuski Roomal luua maailmariik. Üks tänapäeva maailma enam mõjutanud valdkond, kust me oleme Roomalt ja Kreekalt midagi saanud on riigivalitsemine ja õigussüsteem

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
VANA-ROOMA- I
5
doc

VANA-ROOMA I

Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars Taeva-, pikse-ja tormijumal roomlastel -- Jupiter Keiser, kiusas taga kristlasi, olevat mõningatel andmetel pannud põlema Rooma linna Nero 7. Mida tähendavad järgmised väljendid ja millega seoses sündisid: 4p Jaga ja valitse! -- Roomlased valitsesid vallutatuid maid "jaga ja valitse" põhimõttel Iga vallutatud linna ja riigiga sõlmisid roomlased eraldi lepingud Roomlased ei olnud julmad valitsejad. Hoopis väga kavalad ­ lepingud olid nii osavalt sõlmitud, et vallutatud alad ei saaks Rooma vastu sõjalist liitu moodustada Tsirkust ja leiba! -- Viljajagamine ja avalikud mängud. (?????) 8. Kes olid ja mille tõttu on kuulsaks saanud: 6p

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Suur Prantsuse Revolutsioon
6
docx

Suur Prantsuse Revolutsioon

Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga. Belgia ja Reini vasaku kalda alad liideti Prantsusmaaga. Liidetud territooriume ei käsitletud enam kui vabastatuid vaid kui vallutatuid. Rekvireeriti varandusi ja maksta tuli kontributsiooni. Revolutsiooni esialgsed loosungid unustati. Peale Preisimaa, Hollandi ja Hispaaniaga sõlmitud rahu jäid koalitsiooni ainult Inglismaa ja Austria. Direktooriumi aastatel (1795-1799) oli Prantsusmaa diplomaatia eesmärgiks vasallriikide loomine oma idapiiril, mis pidid tagama Pariisi võimu Kesk-Euroopas ja Itaalias. Diplomaatia ei olnud Välisministeeriumi ja direktorite kontrolli all vaid väepealike kontrolli all

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Tśingis-khaan
15
doc

Tśingis-khaan

sõjamehed ühelepoole ja käsitöölised koos muu rahvaga eraldi. Kui sõdalased olid oma relvad maha visanud ja eemale läinud, surmasid mongolid nad viimseni nuiade, mõõkade ning noolte läbi. Ülejäänud mehed pidid aga esireas minema vallutama oma linna müüre. Nad ei jätnud peaaegu kedagi ellu, orjadeks võtsid oskustöölised ja naised. Nii juhtus ka teiste vallutatud aladega, kus koheldi vallutatuid jõhkrusega ja vallutatud linnadest võeti ära kõik väärtuslik. Kohad kust mongolid olid ülekäinud sarnanesid kõrbega . 9 · Delal-ed-Dini seitsmeaastasel pojal võeti rinnust süda välja ja see söödeti koertele, sest khaan tahtis vaelaste soo juurtega väljakiskuda. KHAANI PARIMAD VÄEPEALIKUD

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun