, Rothblum, E. D., & Mann, L. (1988). Psychological antecedents of student 114procrastination. Australian psychologist, 23(2), 207-217. 115 Joonas, P. (2014). Prokrastineeriv käitumine ja eelistused sekkumisprogrammi osas. 116Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. 117 Knaus, W. J. (2002). The procrastination workbook: Your personalized program for 118breaking free from the patterns that hold you back. Oakland: New Harbinger. 119 Senécal, C., Koestner, R., & Vallerand, R. J. (1995). Self-regulation and academic 120procrastination. The Journal of Social Psychology, 135(5), 607-619. 121 Steel, P. (2007). The nature of procrastination: a meta-analytic and theoretical review of 122quint essential self-regulatory failure. Psychological bulletin, 133(1), 65-94. 123 Sirin, E. F. (2011). Academic procrastination among under graduates attending school of 124physical education and sports: Role of general procrastination, academic motivation and
end süüdi" karistada" peaksin" Allikas: Deci & Ryan (1985) Tulemusi · Omaksvõetud regulatsioon sarnane sisemise motivatsiooniga, pealesurutud regulatsiooni korral ärevus kõrgem ja kaotusega toimetulekul kasutatakse mitteefektiivseid strateegiaid, omaksvõetud regulatsioon seotud positiivsete emotsionide ja efektiivsete strateegiatega (Ryan ja Cornell, 1989) · Vallerand et al Kanadas keskkooliõpilastel: omaksvõetud, sisemine motivatsioon oli koolist väljalangenutel madalam, autonoomia toetamine vanemate poolt oli seotud hilisema autonoomse motivatsiooni ja koolijäämisega Autonoomiat ja arengut toetavad vs takistavad keskkonnad · Kontrollivad ja informatiivsed keskkonnad (viivad erinevale arengule, läbi indiviidi interpretatsiooni) · Kontrollivad vanemad (tingimuslik armastus,
2007), käitumine (Perry et al., 2007), sotsiaalsed oskused (Sylva et al., 2006). · Lapsekesksetes (võrreldes õpetaja-kesksetega) klassides lapsed: hindavda enda võimeid, oskusi ja teadmisi paremaks (Perry et al., 2007; Stipek, Feiler, Daniels, & Milburn, 1995), edu ootused kõrgemad, nad võtavad vastu väljakutseid (Stipek et al., 1995) · Madalam stressi tase (Burts et al., 1992), ärevus (Burts et al., 1992), positiivne kliima, head suhted kaaslastega (Guay, Boggiano, & Vallerand, 2001; Guthrie, Wigfield, & von Secker, 2000). · Laps-domineeriv:uurimusi vähem, aga leitud negatiivseid väljundeid · Tuleused sõltuvad ka klassi algsest võimete ja motivatsiooni tasemest
elukvaliteedile tulevikus. Lasta kavandada õpilastel individuaalne tervisliku vormi või oskuste arendamise programm. IV tase - 15. Enesemääratlemise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis Spordipsühholoogias käsitatakse motivatsiooni mitmeti. Enam rakendamist leidnud teoreetilised raamistikud spordi ja kehalise kasvatuse valdkonnas tehtud motivatsiooniuuringutes on Deci ja Ryani (1985) enesemääratlusteooria (Self- determination Theory), Vallerand`i (1997) sisemise ja välise motivatsiooni hierarhiline mudel (Hierarchical Model of Intrinsic and Extrinsic Motivatsion) ning Nicholls´i (1989) saavutuseesmärgi teooria (Achievement Goal Theory). Enesemääratlemise teooria psühholoogilised vajadused (autonoomsus sisemised, kompetentsus, sotsiaalne kuuluvus) määravad indiviidi eesmärgile suunatud käitumise, selle suuna ja püsivuse, mis oleks justkui nende vajaduste rahuldamise tulemuseks.
annaabi.ee 
