morsetähestiku abil. 1)19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse; Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848
Küsimused: 1. 19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse; Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848
hooldamine; · vaestele toetuse maksmiseks koguti raha kinnisvara omanikelt (aluseks oli kinnisvara omaniku majanduslik seisund) (Roosileht, lk 270). Igas vallas tuli valida kaks vaeste järelevaatajat, kelle ülesandeks oli välja arvutada, kui palju raha iga aasta vajatakse, koguda vastavat maksu kinnisvaraomanikelt, jagada vaestele nende vajadustest olenevalt kas toitu või raha; juhtida vallavaeste varjupaiga tegevust. Võimalik oli kahesugune toetamine. Esiteks avahooldus (Outdoor relief), mis tähendab, et abivajaja jääb oma koju ning talle antakse seda, mida ta vajab - toitu, riideid, töövahendeid jms. See oli valdav hooldamise vorm. Teiseks kinnine hooldus (Indoor relief), mis tähendab, et töövõimetu abivajaja paigutad kohalikku vaeste varjupaika, hospidali või lastekodusse ning töövõimelised, no logelejad, suunati töömajadesse, kus nad sunniti töötama
oli vaja kindlustada tööjõud, talupoeg võis elukohta vahetada ainult kubermangu piires ja linna kolida ei tohtinud), 4)peale vallakohtude moodustati ka vallad (talupoegade omavalitsuslik kogukond), alguses moodustasid valla ühe mõisa piirkonna talupojad (1000kond valda algul). Valla ülesanded: pidada vallakooli, pidi varuma tagavaraks nn magasivilja, mida hoiti magasiaidas (iga talu pidi andma sinna), varasem magasivili müüdi maha ja sai osta vallale asju, pidi hoolitsema vallavaeste eest (need, kellel polnud omakseid), nad käisid külakorda (igas valla talus kordamööda), hiljem ehitati vaestemajad, pidi teed korras hoidma, pidi hoolisema nekrutiandmise eest sõjaväkke, hiljem tuli võimalus end ka sõjaväest vabaks osta. Pärisorjuse kaotamisel anti talupoegadele priinimed (perekonnanimed). Toimus EM 1820ndatel ja LM 1830ndatel. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist Õiguslikult muutus paremaks, sest polnud enam pärisori, aga majanduslikult halvem, sest
Põhjuseks oli mõningate kogemuste olemasolu, aga ka see, et selleks ajaks oli juba hulk talupoegi oma talu mõisalt välja ostnud ja saanud pärisperemeesteks. Valla kõrgemaks võimuks oli vallavolikogu, mille liikmetest pool valiti peremeeste hulgast, teine pool aga maatameeste hulgast.Vallal oli oma eelarve. Sissetulekud tulid maksudest ja koormistest, põhilised kulutused läksid vallamaja, kooli,teede ja sildade ehituse ja korrashoiu ning õpetajate palkade ja vallavaeste toetuste peale. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima seaduste täitmist ja korda vallas. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president
annaabi.ee 
