suhtes on temale üle läinud. Kuna E nõuab telerit V pankrotihalduri P käest, saame siin kohaldada AÕS § 80 lg 1. E väidetest võib järeldada et P valdab telerit ebaseaduslikult. Seega toimub asja väljanõudmine isikult kes valdab telerit õigusliku aluseta. Nõude aluse kontrollimine: Kuna E nõuab P käest telerit endale tuginedes sellele et omand on talle üle läinud peame esmalt kontrollima kuidas tekib omand. Televiisori puhul on tegu ilmselgelt vallasomandiga. AÕS § 92 lg 1 kohaselt näeme et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega. Antud olukorras vallasasja ehk teleri Panasonic KV-M2180Y üle andmist ei toimunud. See tähendab et ei tekkinud omandit. Kuna omandit ei tekinud, puudub E-l õigus nõuda AÕS § 80 lg 1 kohaselt pankrotihalduri P käest televiisorit. Lahenduse esitamine: E-l ei ole õigust nõuda V käest ostetud telerit Panasonic KV-M2180Y, mis peale V pankroti väljakuulutamist pankrotihalduri P valdusesse läks
Peremehetu vallasasja hõivamine Kaotatud vallasasja omandamine leiuga Peitvara omandamine Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine Igamine Loodusvilja omandamine Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. -- 2. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisasi ulatub maapinnale, õhuruumile, maapõuele. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mis on seaduses sätestatud ega põhjaveele. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsustega või tehinguga. 3. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus.
saia), kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikul esialgsest asjast, vastasel juhul kuulub esialgsele omanikule Igamine – isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik Loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asja eraldumisel Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt – suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides
aasta jooksul nagu omanik. Igamine on välistatud, kui valdamine on pahauskne. Igamine ei alga või peatub, kui vallasasja omanik on takistatud esitama hagi omandi kaitseks või osalema menetluses. 7. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel, nt heina äraniitmisel, juurvilja koristamisel, maavara kaevandamisel 10.3. KINNISOMAND JA SELLEGA SEOTUD ÕIGUSED 10.3.1. KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE NING KITSENDUSED Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomand tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega, kusjuures tehing, millega omandatakse või võõrandatakse kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel võõrandaja
annaabi.ee 
