Ja mõni nagu kirstust karand laip! On kerjav kätestki veel käiste torust, Saand sellest võikamaks see elav vaip: Kui osatelev oire surmaorust. Underit esitati korduvalt Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Marie Underit võib pidada ka eesti ballaadi meisterviljelejaks. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Underi „Lapsehukkaja“ räägib sellest, kui vallalisel naisel sünnib laps, mis ei ole ühiskonna jaoks aktsepteeritav. Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Noorel emal pole muud võimalust, kui laps ära tappa. Ta üritab teda mitmel õhtul järjest hukata, aga see ei õnnestu, kuna ta on oma lapsesse nii kiindunud
,,Uhkus ja eelarvamus" ehk kuidas üks pealkiri tabab paari sõnaga kogu romaani sisu ,,Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel tingimata naist on vaja. Kui niisugune mees kuskil silmapiirile ilmub, olgu ta tundmused ja vaated pealegi täitsa tundmata, siis on see tõsiasi ümberkaudsete perekondade meelest nii vastuvaieldamatu, et tulnukat hakatakse jalamaid selle või teise peretütre seaduslikuks omandiks pidama." Selle Jane Austeni tsitaadiga algab kirjaniku 1813.aastal ilmunud ning ühtlasi tema tuntuim romaan ,,Uhkus ja eelarvamus". Eelmainitud tsitaat võtab paari lausega kokku kogu teose
Naised olid tihti lapseootel. Statistika järgi oli iga kahesaja sünnitaja kohta üks surnu. Naise jaoks võis vahekord lõppeda ka psühholoogilise traumaga. (Hughes, 2014) 12 3. “UHKUS JA EELARVAMUS’’ 3.1 Teema Raamatu läbivaks teemaks on abielu, mis on ka raamatu avalauseks: “Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel on tingimata naist vaja”. Romaanis ei ole mees see, kes endale elukaaslast otsib, vaid mrs Bennet, kes oma vanematele tütardele sobivat abikaasat otsib. Teos avastab armastuse ja abielu erinevaid tüüpe. Mr Bennet ja mrs Benneti kooselu on kujutatud kui katastroofi või läbikukkumist, kus naine käitub rumalalt ja mees on taganenud oma elevandiluust torni ehk raamatukokku elama häirimatut elu. Bennetite abielu kontrastiks
omandama "põdra", laiapüksilise paksu dressiinimese, õllejoodiku, ülbe ülalt alla vaataja jts. stereotüüpe. Selleni, et soomlane eestlast märkaks piisavalt selleks, et teda oma naljade objektiks ülendada, pole seni vist veel välja jõutudki. Nende põhitelgede vahel ristlevad muidugi ka teised marginaalsuslõiked: naisel on suurem oht sattuda nalja objektiks kui mehel, lapsel või vanuril suurem kui täiskasvanul, vallalisel suurem kui abielulisel, homoseksuaalil suurem kui heteroseksuaalil jne., ja nagu näitab hiljuti Ameerikast laenatud moemall -- blondil juhtumisi suurem kui brünetil. Nali kui leevendaja ja tabumurdja Huumori leevendus- e. lõõgastusteooriate kaaasaegsed variandid, nagu eespool juba öeldud, toetuvad suuresti Sigmund Freudi psühhoanalüütilisele üldteooriale. Freudi järgi on huumoril oluline koht psühholoogiliste asendus- e. substitutsioonimehhanismide hulgas, mille kaudu inimene
annaabi.ee 
