Rahvusliku ärkamisaja võib paigutada 19. sajandi keskpaika, mil kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Rahva maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ning kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe"
hakkama maad mõisniku käest rentima > rendilepingud (mõisniku tingimustel), liikumispiirangud jäid (linna või teise kubermangu minna ei võinud), perekonnanimede panek 1849 Liivimaa, 1856 Eestimaa, 1865 Saaremaa talurahvaseadused: üleminek raharendile(soodustati talude päriseksostmist), talude kruntiajamine 1863 passikorralduse seadus 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus vallakogukondade vabastamine mõisnike eestkoste alt 1868 teorendi keelamine Koormised pärast pärisorjuse kaotamist: Mõisakoormised: teotöö (nädalategu + abitegu) ametlikult kuni 1868. a. läks üle raharendile, andamid ja rahamaksud Riiklikud kohustused: Pearahamaks (al. 1783) esialgu 70 kopikat igalt mehelt, hiljem 5kordistus, enamasti maksis mõisnik, riigitalupojad tasusid ise Nekrutiandmise kohustus ("verekümnis") (al
Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? 1849. ja 1856.a talurahvaseadustega likvideeriti balti-saksa mõisnike monopol maale ja loodi tingimused talupoegadele väikemaaomanduste tekkimiseks ning põllumajanduse kiiremaks arenguks. 9. Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? · 1860.- 70. aastail muutusid kapitalistlikud tootmissuhted põllumajanduses valitsevaks · 1866. a 19. veebr Baltimaade vallakogukondade valitsemise seadusel ehk vallaseadusel vähendas oluliselt mõisaomanike järelvalve ja eestkosteõigust talurahva suhtes · Tekkis vallad · Peaaegu iga mõisa talumaa moodustas omaette valla, seetõttu kujunes kogukondade arv küllalt suureks · Anti 1866. a Liivimaal ja 1869. a Eestimaal kõigisse seisustesse kuuluvatele isikutele, sealhulgas ka talupoegadele õigus osta aadlimõisaid · 1871
*Vakuraamatud *Piirati mõisnike kodukariõigust(karistus) 30 piitsahoobile 1816 Pärisorjuse kaotamine *Isiklik vabadus Eestimaa *Talupoeg ei olnud enam mõisniku omand 1819 *Talupoegade ost-müük keelati Liivimaa *Vabastamine ilma maata *Piiratud liikumisvabadus *Teorent *Perekonnanimede andmine VALLAKOGUKONDADE KUJUNEMINE 1849 *Fikseeriti talumaa piirid Liivimaa *Raharent 1856 *Talude päriseks ostmine Eestimaa 1863 *Passikorralduse seadus 1866 *Vallaseadus 1868 *Kaotati teoorjus 1874 *Üldine sõjaväekohustus Rahvslik liikumine 19. saj keskel ja saj. II poolel Eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: *hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena.
annaabi.ee 
