Tulemusena jäi senise üle 200 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda). Suund valdade liitmisele oli võetud aastal 2004, kus vabatahtlikult liitujatele jagas riik ühinemistoetust (Vikipeedia). Poliitilistel kaalutlustel ning omavalitsuste tugeva vastuseisu tõttu ei suudetud reformi tookord teostada. Tänaseks on enamik valdu kokku liidetud ja veel kord liidetud. Selle tulemusena on tekkinud suured vallad, kus valla keskus asub ääremaadel elavatest vallakodanikest kaugel ja nende probleemidega tegeldakse samuti pika maa tagant ja siis, kui muudest muredest aega üle jääb. Inimest ei väärtustata ja loevad ainult tulemused valimistel ning tasuv töökoht vallamajas. Valimised toimusid 15.10.2017 ja sellest on tänaseks möödas juba mitu kuud, kuid ikka veel jagatakse valdades ameteid ja otseselt töökohustustega aega tegelda pole. Samal ajal makstakse tasusid ja taas voolab rahva raha privilegeeritud kodanike
asustatud aladesse paremaid töökohti otsima, samuti noored, kes lähevad haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 5 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 200 inimese võrra. Kallaste linnas puuduvad suurettevõtted. Kallaste linnas on kaks suuremat ettevõtjat. Nendeks on toidupood A&O ning külaelanike poolt toidupood Ira Pood. Töötavate inimeste osakaal linnas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal, paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool linna. Kallaste on Peipsi kõrval asuv linn ja kõige suurem sissetulek on siiski kalapüügil. Esmajärjekorras on Kallaste linna arengukava järgi eesmärgiks seatud 1)korda teha Kallaste linna elamud ehk kortermajad 2) põhikoolivõrgu korrastamine 3)rahvakultuuri maja ehitamine 4)linna turvalisuse profiili koostamine jne. Kallaste linnas on üks kool – Kallaste keskkool ja lasteaed – „Vikerkaar“
inimese. Nendeks on näiteks AS Textuur, tegevusalaks puidutöötlemine, Abja Tarbijate Ühistu, tegevusalaks kaubandus, Nuia PMT AS, tegevusalaks metallitöötlemine, kaubandus, transport. Kõige suurema rühma moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad, kellest omakorda valdav osa tegeleb põllumajanduse ja talupidamisega ning metsamajandusega. Töötavate inimeste osakaal vallas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal, paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool valda. Karksi vallas on suhteliselt kõrge mullaviljakusega maad, kuid vaatamata sellele on vähe põllumajandustootjaid. Traditsioonilise loomakasvatuse ja söödatootmisega tegelevad mõned suuremad talud ja ettevõtetest on siiani tegev veel AS Sallasto. Viimasel paaril aastal on veidi suurenenud teraviljakasvatuse pind, seda just üksikute suurtootjate arvel. Veel on vallas aiandusega
Pigem mõjutab vallavalitsuse asukoht väheseid inimesi, sest igapäevaselt käivad seal ainult nende töötajad. Kuigi vallavolikogu istungid on avalikud, käib seal hobikuulajaid harva. Vallavolikogu istungitel käivad lisaks vallavolikogu liikmetele tavaliselt veel valla uudiseid kajastav ajakirjanik, kuid temagi hangib infot enamik ajast kaudselt läbi telefonikõnede ja meilide. Seega on näha, et tegelikult ei mõjuta vallavalitsuse asukoht igapäevaselt keskmisest vallakodanikest mitte kedagi. Kui rahvale otsene mõju on väike, siis kaudne mõju on ilmselt massiivsem. Kaudse mõju all pean ma silmas, et kuidas prioritiseeritakse valla kasutusse antavat raha ning kuidas jaotatakse tähelepanu sisuselt kaks korda suuremas vallas, kui see oli seda seni. Kuidas see mõjutab näiteks endise Raasiku valla teid, haljastust ja vallasisest transporti. Kui valla keskuseks näiteks Rae vallaga liitumise puhul jääb Jüri ja suurimaks asulaks Peetri,
annaabi.ee 
