19. sajandi teisel aastakümnel (1819 a) muutus põhjalikult Eesti põlisrahva õiguslik olukord, sest talupojad vabanesid pärisorjusest. Sellega kaasnes eestlaste iseteadvuse tärkamine ja rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks.
Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitud peremeeste seast, pooled maata meeste seast. Valla täiskogu valis ka vallavanema. Vallavanem pidi olema peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud. Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja (raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe). Valla palgal oli ka koolmeister, vahest
aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik. Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust. 17) Talurahva omavalitsus, vallakogudkond, vallakohus, vallavanem, magasiait, vaeste hoolekanne,vöörmünder, talitaja - Valla keskuseks jäi mõis. 19. saj esimesel poolel hakati moodustama vallakogukondi, mille ülesandeks oli vallaelu korraldamine. Eestimaal oli vallatalitaja, Liivimaal- vöörmunder. - Vallakohtud koosnesid: mõisnikust, peremeeste esindajatest ja sulaste esindajatest. - Vallavalitsejad,vallavanem tegelesid ka sotsiaalsete probleemidega. - Magasiait- kollektiivselt kogutud vilja ladu kriisi aegadeks. Samuti anti sealt vilja vaestele,kes ise hakkama ei saanud. 18) Kuidas jagunes talurahvas? - Talupoegade vahele tekkisid ühiskondlikud kihid :
koondavad enda ümber palju erinevas vanuses inimesi ja annavad neile võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Sõmerul ja Ubjas tegutsevad seenioritele mõeldud päevakeskused. Uhtna hooldekodu on kaasaegne ning sõbralik. Vallas käib tihe kultuuri- ja seltsielu, mis on koondunud peamiselt Sõmeru klubi ning Uhtna kultuuritoa ja raamatukogu ümber. Traditsiooniks on saanud valla iga-aastased jaanituled, valla päevad, tublide õpilaste, õpetajate, kultuuritöötajate ning vallaelu edendajate tunnustamine, Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega, korraldatakse näitusi, kontserte ja rahvapidusid. Uue hoo on saanud beebide lusikapeo traditsioon. Vallal on mitmekülgne ajalugu ja kultuuripärand. Sellest kandist on pärit mitmed kuulsad inimesed nagu Fr. R. Kreutzwald, kes veetis oma lapsepõlveaastad Kaarli mõisas. Sõmeru vald on hästi arenenud ettevõtlusega piirkond, mida iseloomustab välisinvestorite
koondavad enda ümber palju erinevas vanuses inimesi ja annavad neile võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Sõmerul ja Ubjas tegutsevad seenioritele mõeldud päevakeskused. Uhtna hooldekodu on kaasaegne ning sõbralik. Vallas käib tihe kultuuri- ja seltsielu, mis on koondunud peamiselt Sõmeru klubi ning Uhtna kultuuritoa ja raamatukogu ümber. Traditsiooniks on saanud valla iga-aastased jaanituled, valla päevad, tublide õpilaste, õpetajate, kultuuritöötajate ning vallaelu edendajate tunnustamine, Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega, korraldatakse näitusi, kontserte ja rahvapidusid. Uue hoo on saanud beebide lusikapeo traditsioon. Vallal on mitmekülgne ajalugu ja kultuuripärand. Sellest kandist on pärit mitmed kuulsad inimesed nagu Fr. R. Kreutzwald, kes veetis oma lapsepõlveaastad Kaarli mõisas. Sõmeru vald on hästi arenenud ettevõtlusega piirkond, mida iseloomustab välisinvestorite
annaabi.ee 
