Ensüümide töö sõltub keskkonna pH'st. Nt: amülaas, pepsiin, trüpsiin, maltaas, laktaas, sahharaas, lipaas. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib. Aktivatsioonienergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte valkosast. Kofaktor liitensüümides vajalik ehitusosa. Aktivaator regulaatorvalk. Inhibiitor - aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi. 5) Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset,
KOENSÜÜMIDE KLASSIFIKATSIOON · Vesinikuaatomite ülekandjad: · Osalevad koensüümina ensüümides, mis dehüdrogeenivad biomolekule (võtavad neilt vesinikuaatomeid) · Rühmade ja radikaalide ülekandjad: · Atsüüljääkide ülekandjad · Aminorühma ülekandjad · Ühesüsinikuliste üksuste ülekandjad · Metüüljääkide ülekandjad · Aktiivse CO2 ülekandja LIHTENSÜÜMID JA LIITENSÜÜMID · Lihtensüümid koosnevad aminohappejääkidest · Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte-valkosast (kofaktor) · Eraldi võetuna pole apoensüüm ja kofaktor biokatalüsaatorid, vaid nende kompleks töötab funktsionaalse ensüümina: · Valkosa määrab ensüümi toime spetsiifilisuse · Kofaktor stabiliseerib ensüümvalku, osaleb substraadi sidumises ning katalüüsiprotsessis · Kofaktoriks võivad olla: · Ioonid (kloor, vask, magneesium, kaalium, raud, jt.) · Anorgaanilised ühendid (HCl) · Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (nt. koensüümid)
12. Kõikide vitamiinide puhul on teada päevakogused, mis ei põhjusta kahjulikke kõrvaltoimeid. (8) Lisa 3: Mõisted. 1. Heterogeensus- mitteühtlik, ebaühtlik, erisugune. 2. Bioaktiivsus- bioloogiliselt aktiivne 3. Madalmolekulaarsus- väikestes arvust aatomeist koosneva molekuliga aine 4. Eksogeensus- välistekkeline, väljaspoolt mõjutav, väline 5. Liitensüümid- koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte valkosast (kofaktor). Madalmolekulaarne ühend. 6. Metabolism- peenreguleeritud biomolekulide lammutamine ja biosüntees tagamaks organismi elutegevuseks vajalike sisetingimusi. 7. Vitameer e. Isoteel- teatud grupi üksikliige. Näiteks on olemas B-rühma vitamiinid. Neil on sarnane keemiline ehitus. Kõiki selle rühma vitamiine nimetatakse üksikliikmena vitameeriks. 15
Kofaktor satbiliseerib ensüümvalku, osaleb substraadi sidumises ning vahetult katalüüsiprotsessis. Kofatoriks võivad olaa: ioonid (Cl sülje amülaasle, Cu tsüstokroomi oksüdaasile, Mg ja K pütuvaadi kinaasile, Se glutatiooni peroksüdaasile) anorgaanilised üh-d ( Hcl pepsiinile) madalmolekulaarsed org.üh-did (koensüümid). Koensüümid moodustavad valdavama osa kofaktorite. Seega koosneb liitensüüm valkosast ja oensüümist. Koensüümid Co on madalmolekulaarsed orgaanilised õhendid, mis on liitsensüümiks valkosaga mittekovalentselt seotud. Enamik neist on vitamiinide derivaadid. Klassifitseeritakse ülekandva üksuse järgi: vesinikuaatomite kandjad- vitamiin nikotiinhappeamiidi derivaadid (NAD, NADP), mis on koensüünideks NAD- ja NADP- dehüdrogenaasides. Vitamiin riboflaviini derivaadid FMN ja FAD, mis on koensüümideks FMN- ja FAD-
Seepärast ongi need hädavajalikud inimkeha elutegevuseks. Enamik koensüümidest on vitamiinide derivaadid. Järelikult vitamiinide bioroll realiseerub enamasti ja olulisel määral liitensüümi ehituse ja funktsionaalsuse kaudu, st ensüümkatalüüsi tagamise kaudu. Samuti mitmed ravimpreparaadid on vitamiinide koensüümvormid. Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on liitensüümis valkosaga tihti mittekovalentselt seotud. Liitensüüm koosneb tavaliselt valkosast + koensüümist 28. Hormoonid : üldiseloomustus ja toimemehhanism Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteritakse otse verre või lümfi ja transporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakul rakule toimub signaalmolekulide abil.
annaabi.ee 
