http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis
varred, mis tipnevad õrnade kastmete juurde, eriti sulgjate lehtedega. sobilik kala küpsetamisel tulel või grillimisel. Petersell Vars on paljas ja Peterselli juur on hallikas või Toiduks kasutatakse juuri ja peensooneline. Juur tavaliselt kollakasvalge, valkjaskollase lehti värskelt või kuni 20 cm pikk, 3–5 cm sisuga. Lehed rohelised, õied kuivatatult, lehed sobivad jämedune, koonilise või kollakasrohelised. ka külmutamiseks. poolkoonilise kujuga. Lehed Peterselli kasutatakse liha- kolmnurksed, alumised ja kalatoitude ning juustu
saagjasservased lihtlehed või saagja Ameerikas; ka pöörisjas õisikus, kollakasrohelised, tumedam väärlülipuit, tugev, kõva, libe, servaga hõlmised kuni jagused lihtlehed Euroopas ja Põhja- valkjaskollase, kollased, harva hästi lõhestatav, tihedus 0,63-0,70 või liitlehed. Sügisel punakad-oranzikad. Aafrikas. punased; meenäärmetega, g/cm3. õitsemisaeg küllalt erinev. Ühekojalised. Õied sümmeetrilised,
Teine paljunemisviis on vegetatiivne, nt talluse tükikestega või eriliste kehakestega, mis võivad tuulega levida väga kaugele. Vegetatiivsel paljunemisel levib seen koos fotosünteesiva osapoolega ning nii saab kohe uus samblik arenema hakata. näited liikidest: seinakorp (talub tolmu saastet), habesamblik (saaste suhtes väga tundlik)., võib segi ajada narmassamblikuga, aga habesamblik on pikem, ca 40 cm, valkjaskollase tallusega. kui peenikest juuspeent haru venitada, murdub kollane pealmine kiht ning paljastub valge elastne keskjuhe- ei lähe katki venitades. hallsamblik (lehtsamblik), narmassamblik (lühem kui habesamblik, u 20 cm, tallus hall, must või pruun tallus, venitades juuspeent haru tuleb seest välja valge keskjuhe, ning see katkeb kohe.) Miks saab samblike abil määrata õhu puhtust? samblikud kasvavad ainult seal, kus on
annaabi.ee 
