raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele
mida kasutatakse teiste süsteemide juhtimiseks (sisendmuutujatena). Väljundmuutujate mõõtmine on sageli vajalik mittemõõdetavate olekumuutujate kaudseks mõõtmiseks nn oleku-taastamise meetoditega. Väljundmuutujad saab süsteemi mudelis siduda sama ajahetke oleku-muutujatega (või ka sisenditega) väljundvõrrandite süsteemi abil. Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. 1.5.Millest sõltub süsteemi käitumine Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi
teiste süsteemide juhtimiseks (sisendmuutujatena). Väljundmuutujate mõõtmine on sageli vajalik mittemõõdetavate olekumuutujate kaudseks mõõtmiseks nn oleku-taastamise meetoditega. Väljundmuutujad saab süsteemi mudelis siduda sama ajahetke oleku- muutujatega (või ka sisenditega) väljundvõrrandite süsteemi abil. Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. Millest sõltub süsteemi käitumine- Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi
Finantsanaluusi põhiliseks infoallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne. See koosneb paljudest osadest, kuid kõige tahtsamad on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoo aruanne. Bilanss aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on ules ehitatud likviidsuse seisukohast lahtudes: Laane-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis ja USAs (enamus rahanduse õpikud) aga vastupidi. Finantsjuhtidele on tahtsaim algallikas planeerimises ja ka valjundis bilanss, kuid tootmisjuhile kasumiaruanne. Bilanss on ettevõtte koondaruanne, mis annab ulevaate ettevõttest varalises mõttes. Bilanssi võib kasitleda ka kui ettevõtte majandusarvestuse mudelit, mis on kohandatud struktuur finantsprognoosimiseks. Bilansianaluusis vaadeldakse majandusuksuse tulusid-kulusid kahes lõikes struktureeritud taissusteemina, tuginetakse tagasiside ja dunaamilise tasakaalu printsiibile, opereeritakse susteemi ja allsusteemi mõistetega. Iga
annaabi.ee 
