Kui Korintose vaasikunstnikud oleksid seda müüti teadnud, oleks nad kindlasti kujutanud Pegasost valjastatuna. Seega võiks valjad, mis ilmusid esimesena Korintoses, olla ikonograafiliseks sümboliks, viitamaks Korintose Pegasosele. Pegasos esineb valjastatult ilma ratsanikuta vaid müüdi selles osas, kus on heitnud seljast Bellerophontese. Seega võiks ka ratsanikuta valjastatud hobuse lugeda Pegasoseks. Kuuendal sajandil e. Kr. sai valjastega tiivuline hobu sümboliks Korintose müntidel. Seda hobust peetakse üldiselt Pegasoseks. Varaseimatel müntidel kujutatakse teda Peirene allikast joomas; Bellerophontes koos temaga. Hiljem hakatakse Pegasost kujutama õhkuhüppel. Müntide põhjal võib arvata, et Pegasos oli Korintose linna oluliseks sümboliks. On olemas veel tähtkuju Pegasus, mida kujutatakse tiivutu valjastamata hobusena ja terve kehaga. Teadaolevalt ei kasutatud antiikajal selle kohta nime Pegasos. Aratos nimetab
Pegasos Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus 1 gorgo pea maha lõi. (Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks. Tirynsi2 kuninga Proitose abikaasa Anteia armus Bellerophonisse, kes naise ära põlgas. Anteia nõudis Bellerophoni tapmist. Et Proitos oli noormeest oma lauas kostitanud, ei saanud ta Bellerophoni tappa ning saatis ta Aasiasse Lüükia kuningale kirja viima, kes enne teate lugemist Bellerophoni samuti külalislahkelt kohtles ning seega ei julgenud Zeusi viha kartev kuningas kirjas sisaldunud soovi täita. Bellerophon saadeti tuld sülgavat koletist
Kaitsmete kinnitused avanevad väljapoole. · Vajadusel võib hobuse kabjapiirde ja sõrgatsi piirde kaitsta kummikalossiga, mis üldjuhul on üleveetavad või krõpsudega kinnitatavad. HOBUSE KÄEKÕRVAL TALUTAMINE Üldist Hobust talutatakse käekõrval üldiselt vasakult poolt. Siiski oleks hea harjutada hobust ka paremalt poolt talutamisega, sest teatud olukordades võib sellest palju kasu olla (varssu ja noori hobuseid peaks kindlasti talutama ka paremalt poolt). Talutamine valjastega · Valjastatud hobuse talutamine on alati turvalisem. · Trenselsuulistega valjastatatud hobust talutatades võetakse ratsmed üle kaela. · Ratsmetest hoitakse kinni umbes 20 cm kauguselt lõua alt. · Kätt peab hoidma kergelt rusikas ja ratsmed hoitakse nimetissõrmega lahus. · Vasaku käega hoitakse kinni ratsmete lõpust enda jalast väljapool. Liikumise alustamine · Enne liikumise alustamist asetse hobuse õlaga kohakuti.
Kandesüsteemideks veematkadel peaksid olema veekindlad kotid. Kottide suuruse määrab matka kestvus. Üldjuhul on see liitrites sama nagu teistelgi matkaliikidel. Tänapäeval palju kasutatud kilekotid on siiski ajutine lahendus, sest tavaline kilekott on väga õrn ning kogu varustuse märjakssaamine on küllaltki suur risk. Kandesüsteemideks suusamatkadel on seljakotid ja varustusekelgud. Lühematel matkadel piisab seljakottidest, pikematel matkadel tuleks kasutada kelke, mis on jäikade valjastega ja mida veetakse suusataja taga. Kuna talvematkade riietus ja magamisvarustus on suuremamahuline, siis on ka varustuse mahutamiseks matkal vaja rohkem ruumi. Toidunõud matkal on isiklikud sööginõud ja toiduvalmistamiseks kasutatavad rühmanõud. Isiklikud sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikust korduvkasutatavad pestavad nõud. Ühekordse kasutusega pabernõud ei ole kesk- konnasäästlikud ja tekitavad lisaprobleeme olmejäätmete osas. Sama kehtib ka
annaabi.ee 
