silma esitatut). Katseisikuna kasutati 3 gruppi- politseikursused läbi teinud, kursusi alles alustanud ja kontrollgrupp kolledziõpilastest. Pildipaarid olid koostatud nii, et üks pilt kujutas vägivallastseeni ja teine neutraalset stseeni. Politseitreeningu läbiteinud nägid vägivallastseeni 52%, kursustele alles asunud 26% ja üliõpilased kontrollgrupist 22%. Järeldus, et taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu. Analoogilisi katseod seisundi (nälg, valu, hirm, ärevus, rõõm), vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuste, isiksuse tüübi jm mõjust on tehtud väga palju. Enamikus neist ilmneb taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline on ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele.
ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuse, isiksuse tüübi jmt on tehtud väga palju. Enamuses ilmunud ka taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele. NB! Elisabeth Loftus ja Stephen Palmeri katse.
Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu. Nt see, kuda küsimus sündmuste asjaolud ekohta on esitatud, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...) *liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju)
Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu. Nt see, kuda küsimus sündmuste asjaolud ekohta on esitatud, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...) *liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju)