Prantsusmaa revolutsioon ja Napoleon Bonaparte Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon sai aluse 1789. aastal ning kestis 1799. Aastani. Selle ajaga suudeti kukutada Prantsusmaal kuninglik võim ja feodaalkord. See on maailmas enimtuntud revolutsioon. Üks peamiseks põhjuseks revolutsiooni tekkimisel oli väidetavalt valitseva kuningapaari saamatus riigi maine kujundamisel ning nende ükskõiksust selle suhtes. Kuningas Louis XVI oli valitsemiseks sobimatu, sest ta huvitus vaid puusepatööst ning arhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka M...
hääletusel ei osalenud. Valitseva Regioonide Partei parlamendisaadik ütles varem, et opositsioon nõuab kinnipeetud aktivistide tingimusteta amnesteerimist, parlamendienamus tahab aga siduda amnestiat hõivatud valitsushoonete ja Kiievi kesklinna tänavate vabastamisega. Teisipäeval tühistas ülemraada opositsiooni raevu ajanud protestivastased seadused, lootes sellega teha lõpu kaks kuud väldanud poliitilisele kriisile. Valitsusvastased meeleavaldused algasid novembri lõpus pärast president Viktor Janukovõtši otsust jätta sõlmimata Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe. EL trahvis 114 miljoniga kolme poroloonitootjat kartellileppe eest. Euroopa Liit (EL) otsustas kolmapäeval trahvida kolme rahvusvahelist poroloonitootjat 114 miljoni euroga, sest ettevõtted olid omavahel teinud hinnakokkuleppe, kartellis olnud ettevõtjad mõjutasid ka Eesti turgu. USA tootja Carpenter sai 75 miljonit eurot trahvi, Belgia
Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna- Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai
vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. 27. või 28. juulit 1794 on mõnikord peetud ka revolutsiooni lõpuks, ent kui üldse vaadelda Prantsuse revolutsiooni kui terviklikku sündmust, oleks loogilisem selle lõppdaatumiks siiski pidada 1799. aasta 18. brumääri riigipööret, mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte, kes
Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised
kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960
kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960
kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema džunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri „doominoteooria“, mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960
kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960