Lenin rõhutas korduvalt, et võitlus tuleb võita inimeste peades enne, kui reaalselt lahingusse astutakse. Olulised sündmused hargnesid 1917. aasta juulis, mil valitsuse profiiti tõstma pidanud rünnak rindel ebaõnnestus täielikult, maad võttis meeleheide ja armee demoraliseerumine saavutas oma senise madalaima punkti. See andis võimaluse bolsevikele uueks putsikatseks. 4. juulil oli Leninil ja ta jüngritel seni parim võimalus võim enda kätte haarata, kui valitsusvastase demonstratsiooni käigus võideti lisaks tööliste hordidele enese poole Kroonlinna garnisoni mereväelased ja Peeter-Pauli kindluse sõdurid. Meeleavaldajaid lahutas vaid samm Petrogradi Nõukogu ülevõtmisest, tänavatel voolas veri, kuid ometi jäi võim haaramata, sest viletsa planeerimise ja/või otsustusvõimetuse tõttu puudus mässajatel juht (Rogger 1983). 5
Tähelepanuväärseim neist oli peaminister 17 Nuqrashi mõrvamine 1948. aastal. Et vennaskonna mõju piirata, arreteerisid võimud tuhandeid liikmeid ja lasid eriteenistustel al-Banna tappa.(Ibid) Kuid vennaskond tegutses edasi kord avalikumalt, kord põranda all. 1960. aastatel tõusis Moslemivennaskonna sõjakama tiiva ideoloogiliseks juhiks Sayyid Qutb, Ühendriikides koolitust saanud haridustegelane. Korduvalt valitsusvastase tegevuse eest vangis istunud Qutb leidis oma lõpu 1966. aastal, kui Egiptuse diktaator Nasser ta hukata lasi.(Ibid) Ka Qutbi tapmine ei teinud islamiäärmuslusele lõppu. Vangla-aastate jooksul oli Qutb viljakas kirjamees. Oma olulisimas teoses «Teemärgid» kuulutab ta enamiku islamimaid juhtivatest reziimidest islamivastaseks ning annab juhiseid võitluseks tänapäevase jahiliyya'ga sõna, mis tähistab Muhamedi-eelset «vaimupimeduse aega» Araabiamaade.
Vaid sellise ideaali järgimine võis anda tüdrukule perekonna lugupidamise, millega välditakse riidu, solvamist ja alandamist. Sellise kasvatusmudeli järgimisega sai naisest abielludes oma mehe ideaalne partner ning yin-yang'i tasakaalu säilitaja. Pea kogu naise elu oleneb abielust, siis nõudis Konfutsius juba, et mehe valikul tuleb naisel olla hästi ettenägelik. Neiu ei tohtinud abielluda: mehega, kes pärineb valitsusvastase vandenõuga perest mehega, kelle sugulased on seotud halbade asjadega või kelle perekonnas valitseb riid seaduserikkuja või kohtulikult karistatuga kroonilise haige või mingi kehalise puudega inimesega mehega, kelle õlul lasub kohustus hoolitseda suure pere eest - vennad, õed, tädid ja teised. Tütred abiellusid 16 aasta vanuses ja läksid mehe perekonda ning ämma täieliku kontrolli ja käsu alla. Noore abielunaise mees allus ise oma emale-isale ja
Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole
olnud muutnud juhtkirjades ja kommentaarides ilmnenud sümpaatiailmingud ühe või teise erakonna suhtes, kuid paar korda tuli maksta selle eest kõrget hinda. 1921 hakkas "Päevaleht" Eesti esimese ajalehena ilmuma seitse korda nädalas ja varahommikul. Luiga paistis 1920. aastatel silma viljaka juhtkirjanikuna, näidates meisterlikkust nii sisu kui ajakirjandusliku vormi valdamises. Valitsuste tegevuse hindamisel pidas Luiga oluliseks olemasoleva ühiskonnakorra kindlustamist. Valitsusvastase opositsiooniga liitus "Päevaleht" avalikult ühel korral, nimelt kui Jaan Tõnissoni juhitud valitsus kehtestas 1933 ajakirjandusele paariks kuuks eeltsensuuri. "Päevaleht" liitus teiste Tallinna lehtede protestiaktsiooniga, jättes avaldamata ametlikud materjalid ja poliitilised juhtkirjad. Juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma vaimukad lood kurkide hapendamisest või maasikate kasvatamisest, mille alltekst oli hästi mõistetav, kuigi näiliselt tehti juttu poliitikavälistest asjadest.
annaabi.ee 
