tähelepanu kodumaise tooraine kasutamisele. Nii kujunes välja põlevkivil põhinev kütuse- ja keemiatööstus. 1.jaanuarist 1928 hakkas kehtima uus rahaühik kroon, mis vahetas välja senise marga. Valitsemine 1920.aastail. Ükski erakond ei suutnud saavutada Riigikogus enamust ja seetõttu olid moodustatud valitsused koalitsioonivalitsused. See tingis valitsusvahetusi, keskmine valitsuse eluiga oli 11 kuud. Tihti olid valitsusvahetused tingitud erakondlikest huvidest ja see tekitas rahva seas meelepaha. Ohtu riigile kujutasid Nõukogude Liidu poolt toetatud kommunistid, kes kasutades populaarsuse võitmiseks ära majandusraskusi, kutsusid üles kehtivat riigikorda kukutama. 1924. aasta 1. detsembril tegid kommunistid ebaõnnestunud võimuhaaramiskatse. Mäss aga kujunes kommunitide jaoks hävitavaks, nende populaarsus rahva seas langes pea olematuks. Välisoht sundis mõneks ajaks
vastu võtma suuri ja tähtsaid otsuseid. Näitas ka, et temaga on võimalik koostada rahvusvahelisi lepinguid Millised olid demokraatliku eesti nõrkused? Demokraatlik põhiseadus ei hakkanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Teiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlikvõim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle.Erakondi oli palju mis tõi kaasa parlamendi killustumise ja muutis püsiva valitsuse moodustamise ülikeeruliseks.. Sagedased valitsusvahetused tekitasid mulje poliitilisest ebastabiilsusest. 1924. detsembrimäss 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Tallinnast ründas u. 300 relvastatud võitlussalka, mässajatel puudus aga rahva toetus ja see suruti maha Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramist Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas
1920 a PS kehtivuse ajal oli Eestis tegelikult 16 valitsust, keskmine eluiga 10,5 kuud. Võrreldes lähinaabritega samal ajavahemikul Soomel val keskm eluiga veidi alla 11 kuu, Lätis 11,5 kuud, Rootsis 13,1-2. AK 4 valitsust ca 5 kuud. II RK samuti üsna lühidalt. V RK V kuud, I, III, ja IV umbes aasta. Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud. Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu pol lehmakauplemine, protfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua. Sisuliselt küljest ei ole põhjust valitsuste ebastabiilsust ette heita, siis rahva seisukohalt oli rahulolematus olemas. Miks siis valitsused vahetusid? Kes hakkasid rääkima 20 a PS muutmise
sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud. Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu poliitiline lehmakauplemine, portfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua. Kriitika: 1) parlamendil liiga suur võimutäius 2) 20 a põhiseadus olevat andnud valitsusvõimule liiga vähe võimalusi teostada oma poliitikat 3) 20 a põhiseadus ei loonud
annaabi.ee 
