kohaselt valitsustevaheline konverents peab läbirääkimisi välispoliitika ja julgeoleku koordineerimise alal ning Rooma lepingute ümbervaatamise osas nendes küsimustes, mis puudutavad otsustetegemise mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka olid selle vastu, kuid Itaalia pani asja uuesti hääletusele lepingu 236 järgi,mille kohaselt võib valitsustevahelise konverentsi kokku kutsuda, kui enamik liikmesriikidest nii otsustavad. Valitsustevahelistel konverentsidel olid Suurbritannia ja Taani selgelt vastu laialdastele muudatustele, samas kui Prantsusmaa ja Saksamaa neid igati toetasid. Euroopa Komisjon seisis Ühtse Euroopa Akti sõlmimisel läbirääkimistel esirinnas. Delorsi projekt nägi ette Euroopa Ühenduse majanduspoliitika ühtlustamise, mis võimaldaks ühendusel tähtsustada oma rolli maailmamajanduses. Suurbritannia oli ettepaneku vastu, Prantsusmaa poolt, Saksamaa seisukoht oli lahtine. Taani arvamuse kohaselt tingis
valmistada EL ette suureks idasuunaliseks laienemiseks. Nice'i lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust ning laiendati nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist uutele valdkondadele. 3. Millised olulised muudatused tehti Nice'i lepinguga Euroopa Liidu lepingus. Euroopa Liidu laienemist silmas pidades tehti Maastrichti ja Nice'i lepingutega vajalikud muudatused 15 liikmesriigiga Euroopa Liidu toimimiseks. Maastrichti ja Amsterdami valitsustevahelistel konverentsidel käsitleti mitmeid institutsioonilisi küsimusi, kuid neile ei leitud rahuldavat lahendust (lõpetamata küsimustele viidatakse kui ,,Amsterdami ülejääkidele". Valitsustevaheline konverents algas 14. veebruaril 2000. aastal ja lõpetas oma töö Nice'is 10. detsembril 2000. aastal, jõudes kokkuleppele institutsioonilistes küsimustes ning reas muudes punktides, nimelt: uus kohtade jaotus Euroopa Parlamendis; paindlikum tõhustatud koostöö;
liikmesriikide kodanikele. ELi siseturu, põllumajanduse, kalanduse jms alane koostöö on näited riigiülese koostöö valdkondadest. Seda koostööd käsitlevad sätted sisalduvad EÜ asutamislepingus. Samuti on olemas valitsustevaheline koostöö, mis on rahvusvahelise koostöö traditsiooniline vorm. Põhimõtteliselt tähendab valitsustevaheline koostöö, et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Valitsustevahelist ELi koostööd kasutatakse poliitikavaldkondades, milles riikidel võib olla raske teha nii tihedat koostööd kui riigiülese koostöö puhul. Seepärast kasutatakse valitsustevahelist koostööd politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul. 12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama
Riigiülene koostöö tähendab, et EL võib kehtestada seadusi, millel on liikmesriikides vahetu mõju ja selle kaudu otsene mõju ka liikmesriikide kodanikele. (ELi siseturu, põllumajanduse, kalanduse jms alane koostöö). Valitsustevaheline koostöö, mis on rahvusvahelise koostöö traditsiooniline vorm. Põhimõtteliselt tähendab valitsustevaheline koostöö, et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Liit seab endale järgmised eesmärgid: – edendada tasakaalustatud ja püsivat majanduslikku ja sotsiaalset progressi, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning majandus- ja rahaliidu loomise kaudu, 2 mis käesoleva lepingu sätete kohaselt hõlmaks lõpptulemusena ühtse raha;
1 Afganistan 1 Gruusia 1 Moldova 1 Ukraina Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Vaata üles WTO, IMF, NATO jne Valitsusevaheline koostöö Valitsustevaheline koostöö tähendab et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Julgeolekuriskid ja poliitika Riskid: Terrorism, küberjulgeolek, energiajulgeolek Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed
annaabi.ee 
