majandusruumis c) Keskkonnapoliitika on EL otsustustasandi ainupädevus d) Keskkonnapoliitika esimesed ühtlustamismeetmed tegelesid eksklusiivselt looduskeskkonna kaitsega 5. Missugune alljärgnev väide EL valitsustevaheline koostöö kohta on korrektne a) Peale Lissaboni lepingut muutub koostöö õigus- ja siseasjades (endine III sammas) riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks b) Peale Lissaboni lepingut muutub ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) riikideüleseks, ent koostöö õigus- ja sisseasjades (endine III sammas) jab valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta d) Lissaboni lepinguga kaovad ära sammaste nimetused, ent kõik sensed valitsustevahelise koostöö valdkonnad jäävad alles. 6
liikmeteks on riigid/valitsused. Kuigi valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid moodustavad kõigest 10% kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest, on nende tähtsus suurem kui valitsusteväliste rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus, sest nende liikmeteks on rahvusriigid. Ajalugu Esimesed valitsustevahelised organisatsioonid tekkisid19. Sajand ialguses, et reguleerida liiklust ja kaubavahetust jõgedel, mis voolasid läbi mitme riigi (Elbe,Doonau,Rein). Esimeseks moodsaks valitsustevaheliseks organisatsiooniks loetakse 1815.aastal loodud organisatsiooni, mis organiseeris liikumist Reini jõel (Central Commission for the Navigation of the Rhine) ning mis tegutseb tänapäevani. Koos kasvuga 19.sajandi viimasel poolel kasvas hoogsalt ka valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide arv. 20. sajandilkasvas nende arv samuti väga kiiresti ning tänapäeval eksisteerib umbes 400 valitsustevahelist organisatsiooni. Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO)
Amsterdami ja Lissaboni lepingud on aidanud kaasa parema koostöö tekkimisele. Amsterdami (1999) lepinguga tõsteti osa III sambast I sambasse ehk osa valdkondi läksid ühenduse meetodi peale: inimeste vaba liikumine 2004. a 1. maiks, asüüli ja immigratsiooniküsimused, politsei koostöö tsiviilasjades jms. III sambasse jäi justiits- ja politseikoostöö kriminaalasjades – eesmärgiks tihedam koostöö politsei, tolli, kohtuorganite ja Europoli vahel. III sammas jäi valitsustevaheliseks, st mittesiduv, aga samas EL õigusega kooskõlas. Amsterdami leping liitis Schengeni viisaruumi institutsionaalselt ja juriidiliselt Eliga. Eesmärgiks oli lihtsustamine, aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in) Lissaboni lepinguga kaotati sammaste struktuur. Kvalifitseeritud häälteenamus, kuid liikmesriikidel on teatud juhtudel õigus sekkuda. Liikmesriikide parlamentidel kohustus
siseküsimused tagapool). Enamik neid ülesandeid on seotud nn ühenduse valdkonnaga ehk tegevusaladega, kus liikmesriigid on otsustanud ühendada oma suveräänsuse ja delegeerida otsuste tegemise volitused ELi institutsioonidele. See valdkond on Euroopa Liidu esimene sammas. Siiski on kaks viimast ülesannet suuresti seotud valdkondadega, kus liikmesriigid ei ole oma volitusi delegeerinud, vaid lihtsalt töötavad koos. Seda nimetatakse valitsustevaheliseks koostööks ja see hõlmab Euroopa Liidu teist ja kolmandat sammast. Nõukogu tööd on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool. 1. Õigusaktid Suure hulga ELi õigusakte võtavad vastu nõukogu ja parlament koos (vt Otsuste tegemine ELis eespool). Reeglina tegutseb nõukogu ainult siis, kui komisjon on teinud ettepaneku, ning komisjoni ülesandeks on tavaliselt tagada ELi õigusaktide õige kohaldamine, kui need on kord vastu võetud. 2. Liikmesriikide poliitika koordineerimine
tänapäevasele kujule (Europol, Euromil, Eurostat jne.) ning tõstis otsustavalt Europarlamendi tähtsust otsustusprotsessis. Kõik see tõstis ühtlasi eurointegratsiooniga tegelevate spetsialistide ja teadlaste huvi Euroopa Liidu institutsioonilise süsteemi klassifitseerimise vastu. Paraku tuli kõigil asjast huvitatuil kogeda tõsiasja, et EL-i institutsioonilist süsteemi on väga raske klassifitseerida. Pole ju Euroopa Liit pelgalt taandatav valitsustevaheliseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Ta on sellest märksa tähelepanuväärsem juriidiline isik, kellel on riigiülene staatus ja omaenda ulatuslikud volitused. Samas pole Euroopa Liit ka tõeline föderatsioon, kellele tähtsates asjades alluksid vastuvaidlematult liikmesriikide parlamendid ja valitsused. Liikmesriigid on EL-ile vaid piiratud ulatuses oma suveräänsust delegeerinud. Niisiis otsustasid EL-i institutsioonide klassifitseerijad selliste juriidiliste keerukuste juures välja
annaabi.ee 
