Konservatism kujunes Euroopas 17.-19. sajandil. Selle ideoloogia vaatekohad on järgmi- sed: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikesi reforme; püütakse säilitada vana ja järeleproovitud ning uuendustega minnakse kaasa väga tagasihoidlikult. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide ajal purustatakse kõik vanad valitsusstruktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekku- mist ettevõtja tegevusse 4) sotsialse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimne tasand ei toimi
usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliitik ja Eestimaa Kommunistliku Partei I sekretär aastail 19441950, sammuti oli ta teadlane. Karotamm oli ka "juunikommunistide" juht, kes pidi pärast Teise maailmasõja lõppu juhtima Eesti taasnõukogustamist. Stalini ja tema meeskonna valvsa pilgu all pidi Karotamm oma alluvatega muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Kuni 1949. aastani võisid stalinistid tema tööga rahule jääda, ent märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebus ja lohakus" ning sisepinged Eesti NSV juhtkonnas põhjustasid 1950. aasta märtsipleenumi otsused. Nikolai Karotamm üllitas oma aastail 1945 -1949 peetud kõned kolmes raamatus. Karotamme kõnedest võib aga siiski välja lugeda ka tema iklikud ideed ja kavad Eesti
kiidetud kandidaadid. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järgselt peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL piirkondadest pärit inimestest. EKP väikearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. Eesti NSV kohalikud valitsejad 1944-1950 juhtis EKP-d Nikolai Karotamm, kes oli juunikommunistide juht. Ta pidi muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Karotamm püüdis arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Kui Stalin plaanis Märtsiküüditamist, siis Karotamm pakkus hoopis välja, et küüditamise asemel hoopis panna kolhoosidesse Kirde-Eestis. See ei meeldinud sugugi Stalinile ja Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes. 1950- 1978 juhtis EKP-d Johannes Käbin, kes oli Karotammest kuulekam
7) pooldatakse rahvusvahelist koostööd, liitumist Euroopa Liiduga ja NATOga. Konservatism kujunes Euroopas 17. 19. sajandil. Selle ideoloogia vaatekohad on järgmised: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikesi reforme; püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ning uuendustega minnakse kaasa väga tagasihoidlikult. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide ajal purustatakse kõik vanad valitsusstruktuurid ja kaotatakse traditsioonid; 2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust; 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse; 4) sotsiaalse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja.
annaabi.ee 
