Eestis, noores vabariigis, oli väga palju väga väikseid erakondi ning ükski neist ei olnud võimeline looma tugevat, pikaajalist valitust. Koalitsioonivalitsustus koosnes tihti 4-5 parteist, kelle vaated teineteisest suuresti erinesid. Koalitsioonileppe sõlmimisel jõuti küll ajutisele kokkuleppele, kuid kui oldi juba mõnda aega valitsuses olnud, üritas iga partei oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Tänu valitsuste pidevale vahetumisele muutusid kodanikud demokraatias kahtlema. Kõheldi, kas demokraatia just see õige valitsusvorm on ning kaotati teatavalt määral usk ja lootus, mis puudutas poliitikat. Lisaks sisepoliitilistele probleemidele suurendas eestlaste rahulolematust veel ülemaailme majanduskriis, mis ka Eesti majandust tugevalt mõjutas. Esiteks kaotas Eesti välismaa näol suure osa oma turust
Eestis, noores vabariigis, oli väga palju väga väikseid erakondi ning ükski neist ei olnud võimeline looma tugevat, pikaajalist valitust. Koalitsioonivalitsustus koosnes tihti 4-5 parteist, kelle vaated teineteisest suuresti erinesid. Koalitsioonileppe sõlmimisel jõuti küll ajutisele kokkuleppele, kuid kui oldi juba mõnda aega valitsuses olnud, üritas iga partei oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Tänu valitsuste pidevale vahetumisele muutusid kodanikud demokraatias kahtlema. Kõheldi, kas demokraatia just see õige valitsusvorm on ning kaotati teatavalt määral usk ja lootus, mis puudutas poliitikat. Lisaks sisepoliitilistele probleemidele suurendas eestlaste rahulolematust veel ülemaailme majanduskriis, mis ka Eesti majandust tugevalt mõjutas. Esiteks kaotas Eesti välismaa näol suure osa oma turust
Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate arvamuste ja tõekspidamiste pärast, lahkhelid viisid valitsuskriisideni ja vahetumiseni. Presidendi ametikoha puudumine tekkis oht, et Riigikogu hakkab domineerima valitsuse üle; kuna riigivanem seisis valitsuse ees, siis võis juhtuda, et koos valitsusega pidi ka riigivanem tagasi astuma; puudus tasakaalustav roll täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. 2. Maareform eesmärk ja tulemus (1919. a) Mõisate maid hakati jagama talupoegadele. Riigistati kõik, mis oli mõisa valduses.
mis moodustati erakonna või erakondade koalitsioonist juhtis inimene, keda nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Alguses heana tunduv demokraatlik võim ja sellese uskumine hakkas aga ajapikku järjest kehvemaks minema. Nimelt valitsused ja nendega koos ka riigivanemad hakkasid liiga kiiresti vahetuma. See oli tingitud sellest, et oli palju väikeseid erakondi, kus iga partei soovis oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Just täna valitsuse pidevale vahetumisele hakkasid inimesed demokraatias kahtlema ning tekitas rahva seas rahulolematust. Samal ajal aga oli kommunistidel loodud Moskvas eriline organisatsioon, mis tahtis Eestit ning ka teisi Euroopa riike enda alluvusse saada. Tänu sellisele olukorrale, mis Eestis just kriisi ajal toimus, oli hea võimalus kommunistidel pöörata ka Eesti kommunistlikuks riigiks. Kommunistid tekitasidki lõpuks mässu, kuid Eesti suutis nad siiski maha suruda.
põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud mõttes on nende kriiside taga valitsuse ja parlamendi vahel puuduv tasakaalustav jõud riigipea, president, kuna valitsusjuht (riigivanem) täitis ka esindusfunktsiooni. Nii tekkisidki mitmed tõsisemad sisepoliitilised kriisid (1923. ja 1929. aasta ülemaailmsest majanduskriisist tingituna). 1930. aastate alguseks oli selge, et tuleb läbi viia muudatusi lausa põhiseaduslikul tasandil. 1932.-33. aastal
annaabi.ee 
