2.Klassitsism (16-19.saj.kunstisuund) 18 saj. Viimasel veerandil arenes Pr-l välja uus stiil,mis võttis oma eeskuju otseselt antiikkunstist.Seda nim.Klassitsismiks. Klassitsismi tunnused arhitektuuris Ehitati ümarkaar-sissepääsud,aknad. Fassaadil reljeef kaunistused.Katusel võib kõrguda lamekuppel. Klassitsismi ajal ehitati: 1.raekodasid 2.valitsushooneid. 3.tehaseid,vabrikuid. 4.töökodasid. 5.laohooneid. 6.sõjaväehooneid. 7.pangahooneid. 8.haiglaid EESTIS püstitati külakõrtse,pastoraade.Eestis on sel ajal ehitatud Tartu ülikooli peahoone(1803- 1809). SKULPTUUR inimese skulptuurid on jahedad,endasse tõmbunud.Rõivastatud antiigipäraselt või hoopis ilma rõivasteta.Omavahel on nad üsna ühte nägu,kuna neil on idealiseeritud näojooned ja sirge(Kreeka) nina.Teoste teemad on antiikmütoloogiast
7 kuid siseruumide mitmekesine jaotus, üles-alla liikumine ja valguse kontrastid meenutasid rohkem idamaist templit kui kreeka ehitist. Mitmesuguste peripteeri variantide kõrval kasutati IV sajandi ja hellenismi ajastu arhitektuuris veel palju teisi ehitustüüpe. Siin kohtame ümartempleid, staadione, teatreid, gümnaasiume, kasvatuspaiku, bulee- ja valitsushooneid, monumentaalseid altareid ning rikkalikult kaunistatud linnaväravaid. Kõigi nende ehitustüüpide väljatöötamine on hellenistliku arhitektuuri teene. Nendes ehitistes ilmnesid ehitustehnika alal saavutatud olulised edusammud, mis osaliselt ennetasid rooma arhitektuuri edasist arengut. Samal ajal on märgata mõningat vastuolu arhitektuuri kui kunsti ja tegeliku ehitamise ehitustehnika vahel. Uus maitse arhitektuuris väljendus orderi vabamas rakendamises klassikalise ajaga võrreldes
siseriiklikult suuri probleeme. Väga paljud emigreerusid Saksa Liit Vabariiki ja lootsid sealt leida hirmuvaba elu. Riigis toimus ka hulgaliselt mässe ning ülestõuse kommunistlikku korra ja süsteemi vastu. Näiteks 1953. aasta juunis toimus Ida-Berliinis tööliste mäss. Nad nõudsid vabade valimiste korraldamist. 17. juunil järgnesid sellele streigid ja demonstratsioonid ka teistes linnades ja asulates. Purustati valitsushooneid ja rünnati SSÜP-d. Olukorda pidid lahendama tulema okupatsioonivõimud . Mässulised suruti maha NSV Liidu relvajõududega. Vangistati tuhandeid inimesi ja paljud said surma. Sellele mässule järgnesid okupatsioonitsoonides mitmed mässud: näiteks Ungari ja Praha kriis. Välispoliitika SDV kuulus Idaploki riikide hulka. Seega puudus tal suhtlemine lääneriikidega. Riik otsis küll pidevalt tunnustust, kuid seda ta ei leidnud
toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus Nõukogude Liidu koosseisu -Juunipööre 21.06.1940 Nõukogude võimuesindajate organiseeritud meeleavaldus vabakal, Moskva esitatud nõudmiste toetuseks, mõnituhat inimest, eesti lipp asendati punalipuga, võeti üle valitsushooneid, politsejaoskondi, ajalehte toimetusi, vabastati poliitilisi vange. Õhtul uus valitsus Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, Nõukogude Liidu konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine.
sündmused lükkasid Maanõukogu otsustamise korduvalt edasi. Alles 4. juunil 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi ajutine põhiseadus kuulutas Setumaa Eesti Vabariigi koosseisu. Setumaa põhjal moodustati Petseri maakond. Alates 1930. aastatest kujunes Eesti riigi ametlikuks poliitikaks Setumaa kui piiriala kohalike eripärade kaotamine ja aktiivne eestistamine. Riik hakkas vormistama perekonnanimesid, kruntima talumaid, üles ehitama koolivõrku, valitsushooneid, mille tulemusena hakkas traditsioonilisse kultuuripilti lisanduma eestilikku ilmet. Samas olid 1920.1930. aastate Setumaa tähtsündmusteks I ja II Seto Kongress, setu laulupeod, noorte suvepäevad, Petserimaa Üliõpilaste Seltsi loomine ja setu haritlaste kinnistumine. Setud on õigeusklikud, kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru murdele või võru keelele lähedast setu murret või setu keelt (üks lõunaeesti keeltest), milles on palju vene mõjusid
annaabi.ee 
