· kuhjuv mudel · bürokraatliku organisatsiooni mudel · usu-süsteemi mudel, mis jaguneb oma korda: 1. sügavakooreline usk 2. koore-lähedane usk 3. teisejärgne usk Poliitilise protsessi etapid Poliitilise protsessi etapid saab jaotada nelja järgnevasse kategooriasse: · pühendunud poliitikaga · formuleeritud poliitikaga · puhendatud poliitikaga · poliitiline hinnang Avalik poliitika koosneb formaalsest ja kindlaks määratud valitsuseliikmete otsustest Poliitika tegemine peaks olema mõeldud kahte rühma. Eisteks: see sisaldab siduvaid sündmusi, läbi mille poliitilised eesmärgid on tõlgendatud poliitilisse väljalaskesse. Teiseks, poliitika tegemine sarnaneb primaalselt sellele kuidas valitsus teeb otsuseid, kui sellele milliseid otsuseid nad teevad. Otsus on akt, mida tehakse valides üks valikutest. Otsuseid on seletatud kui eesmärgiga käitumisi ratsionaalse isiku poolt.
Kuidas voolavus sõltub tegevusvaldkonnast ning, et vahetused leevendavad pingeid. Ministrite voolavus peegeldab valitsuses toimuvaid muudatusi. Ministrite vahetuvus suurendab valitsuse kestvust ja võimaldab tal tõhusamalt tegutseda. See on loomulik valitsusega kaasaskäiv protsess ja see ei mõjuta valitsuse tööd negatiivselt, hoolimata sellest, et mõned arvavad, et ministrite voolavus tekitab valitsuses poliitilist ebastabiilsust ja halvendab valitsuseliikmete omavahelist koostööd. Ka mina leian, et ministrite voolavus on pigem positiivne nähtus, eks ta mingil määral võib tekitada ebastabiilsust, kuid pikas perspektiivis on see pigem positiivne. Uued ministrid, kes siis ametisse asuvad omavad eelmiste ministrite mõistes värskemaid vaateid, sest nad on kõrvalt näinud, mina eelmine valesti tegi. Suuremat voolavust võib näha kõrgemalt hinnatud minsiteeriumite seas, näiteks Lääne-
Parlamentaarses riigis vajab valitsus parlamendi osalust, kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul võdakse valitsust umbusaldada mille tagajärjel see tagasi astub. · President/riigipea on täidesaatva võimu kõrgeim ametiisik, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa ka seadusandliku võimu teaostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine, sealhulgas tihti ka valitsuseliikmete, kuigi see pädevus on suhteliselt formaalne parlamentaarses riigis. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine, kas siis üleüldse või teatud juhtudel (vastavalt põhiseadusele, kehtiv ka eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea võib siis olla ka valitsusjuht ja presidentaalsetes riikides on riigipeal märkimisväärne seadusandlik õigus
president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (konstitutsiooniline monarhia). President/riigipea on täidesaatva võimu kõrgeim ametiisik, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa ka seadusandliku võimu teostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine (diplomaadid, sõjaväe juhtkond ja õiguskantsler) , sealhulgas tihti ka valitsuseliikmete, kuigi see pädevus on suhteliselt formaalne parlamentaarses riigis. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine, kas siis üleüldse või teatud juhtudel (vastavalt põhiseadusele, kehtiv ka Eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea võib siis olla ka valitsusjuht ja presidentaalsetes riikides on riigipeal märkimisväärne seadusandlik õigus
annaabi.ee 
