3. Samm riikliku iseseisvuse suunas. Olulise osa valitsuse kontseptsioonist hõlmas rahareformi valitsevate ohtude loetelu, millest peaaegu kõik seondusid NSV Liidu keskvalitsuse tegevusega. Ohtude tõttu tegi Bo Kragh järelduse, et Eesti ei saa oma tuleviku majanduspoliitikat kujundades ignoreerida arenguid Venemaal ja terves NSV Liidus. Eesti Panga reformikontseptsioon oli valitsuse omast detailsem, kuid pearõhk oli suunatud samadele eesmärkidele, mis valitsuselgi. 1998. aastal Rahareformide olemus ja näited moodustati rahareformi komitee. 1992. aasta jaanuaris kehtis Eestis ametlikult majanduslik eriolukord, mis ei võimaldanud rahareformi korraldamist kuigivõrd. 1992. aasta algul oli rahareformi tehniline ettevalmistamine ideoloogia arengust ees. Ehkki mõtted selles suunas liikusid, kinnistus idee, et Eesti krooni võiks siduda Saksa margaga ning võtta kasutusele
Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Sageli pannakse ministriks inimene, kes eelnevalt on rahva poolt valitud parlamendisaadikuks. Tänapäeval mängivad ministrite nimetamisel üha tähtsamat rolli erakonnad, mistõttu alati ei tule ministrid saadikute ridadest. Vaatamata parlamendi mõjukusele, on valitsuselgi oma hoovad poliitika kujundamiseks. Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega, et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ning kuulutada välja uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt
3. Samm riikliku iseseisvuse suunas. Olulise osa valitsuse kontseptsioonist hõlmas rahareformi valitsevate ohtude loetelu, millest peaaegu kõik seondusid NSV Liidu keskvalitsuse tegevusega. Ohtude tõttu tegi Bo Kragh järelduse, et Eesti ei saa oma tuleviku majanduspoliitikat kujundades ignoreerida arenguid Venemaal ja terves NSV Liidus. Eesti Panga reformikontseptsioon oli valitsuse omast detailsem, kuid pearõhk oli suunatud samadele eesmärkidele, mis valitsuselgi. 1998. aastal moodustati rahareformi komitee. 1992. aasta jaanuaris kehtis 11 Eestis ametlikult majanduslik eriolukord, mis ei võimaldanud rahareformi korraldamist kuigivõrd. 1992. aasta algul oli rahareformi tehniline ettevalmistamine ideoloogia arengust ees. Ehkki mõtted selles suunas liikusid, kinnistus idee, et Eesti krooni võiks siduda Saksa margaga ning võtta kasutusele valuutakomitee põhimõtte lõplikult alles 1992
Tänapäeval mängivad ministrite nimetamisel üha tähtsamat rolli erakonnad, mistõttu alati ei tule ministrid saadikute ridadest. Valitsuse koosseis sõltub niisiis parlamendi toetusest ning riigipea mängib selles teisejärgulist rolli. Ka valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks. Vaatamata parlamendi mõjukusele, on valitsuselgi oma hoovad poliitika kujundamiseks. Enamiku seaduseelnõusid (sh riigieelarve) koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega, et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse laiali saata ka parlament ning välja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik
annaabi.ee 
