üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister, väga targad sõnad :"Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Ma ühtin täielikult Winston Churchilli tsitaadiga. Demokraatial on küll miinuseid, kuid paremat sellest valitsemiskorrast tõesti veel leiutatud ei ole. Ma leian, et üks suuremaid miinuseid demokraatial diktatuuri ees on kohmaksu ja otsuste tegemise aeglus. Diktatuuris otsustab valitseja ainuisikuliselt ja vajadusel hetkeliselt. Seda ei suuda seni aga demokraatia, sest rahva arvamust ei saa hetkeliselt teada. Diktatuuri puhul võib see otsus tulla küll väga kiiresti, kuid kui eesotsas on ainult enda huvisid rahuldav diktaator võivad need lahendusd olla väga tõsiste tagasilöökidega kodanike jaoks
Elu oli seal peenem, kui Spartas, aga sõjaline pool oli jäetud unarusse ning Ateena jättis ara ja nõrga mulje. Seetõttu julgeti teda tihti rünnata. Ma arvan, et need kaks riigikorraldust on väga erinevad. Mõlemal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed ning mõlemat saaks kõvasti parandada. Ma arvan, et Ateenas oleks pidanud rohkem mõtlema riigi kaitsele ning Spartas oleks võinud rohkem tähelepanu pöörata haridusele. Arvan, et neist kahest valitsemiskorrast oli kasulikum Sparta oma, kuna see tagab kindlamalt rahva püsima jäämise.
Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks. Demokraatlik riik reguleerib majandust aktiivselt, et paremini realiseerida selliseid demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord pole alati ühesugune olnud. Erinevustele vaatamata toimivad majanduses ka mõned universaalsed reeglid, mis kehtivad alati ja kõikjal, olenemata valitsemiskorrast. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi
Jane üritab nii temast eeskuju võtta, kuid ei suuda mrs Reed'ile ja teistele andestada, vaid on keevavereline tüdruk. See aga aastatega taandub. Kooli halbade elutingimuste tõttu rõsked ja külmad seinad, kütmata koolimaja, õhukesed riided jne puhkeb koolis tüüfusehoog. Paljud surevad. Sealjuures ka Helen, kuid hoopis tiisikusse. Ta sureb Jane'i käte vahel voodis. Peale tüüfusehaigust saavad ümbruskonna mõjukad inimesed mr Brocklehursti valitsemiskorrast teada ning kooli elamistingimused muudetakse tunduvalt paremaks. Thornfield Hall Aastatega sirgub Jane'ist noor, tasakaalukas, sügavalt usklik, kõrgete moraalidega, endiselt inetu, andekas naine. 8 aastat hiljem on Jane saanud Lowoodi õpetajaks, 15-naelase aastapalgaga. Miss Temple'iga on ta saanud heaks sõbraks, kuid viimane abiellub. Peale seda ei taha Jane enam Lowoodis olla. Ta mõistab, et soovib reisida, maailma näha, kogeda seiklusi, mitte ühe koha peal passida
annaabi.ee 
