maismaa. Veekogud nimetas ta mereks. Veel lõi ta maapeale erinevaid liike viljapuid, haljast rohtu ja muid seemet kandvaid taimi. Neljandal päeval lõi ta seatud ajad, päevad ja aastad ning tähed taevasse. Viiendal päeval loodi maismaale erinevat liiki linde ning vette elavaid olendeid. Jumal õnnistas neid ja soovis, et neid saaks palju. Kuuendal päeval lõi Jumal maapeale veel erinevat liiki olendeid, roomajaid, kariloomi ja metsloomi. Veel loodi kuuendal päeval inimene, valitsemaks loodud olendite üle. Jumal lõi mehe ja naise oma näo järgi ja nimetas nad meheks ja naiseks. Jumal õnnistas ka neid ja soovis, et ka neid saaks palju. Jumal ütles inimesele, et neile on toiduks viljakad taimed, nende viljad. Loomadele oli söögiks haljas rohi. Võrdlus Müüt ,,Loomine" on muistsete eestlaste arusaam maailma loomisest, mille Faehlmann müüdina kirja on pannud. Piibel on aga kristlaste arusaam maailma loomisest
Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von Baer Ühtluskooli astmed: vallakool, kihelkonnakool, kreiskool, gümnaasium 1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse 1806. aastal esimene ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" 1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P
ja Sparta vahel. Peale hulka aega tasakaalu murdis spartalaste vägi Ateena võimu. Sparta ülemvõim (404-371): Sparta sõlmis Pärsiaga liidu valitsemaks kogu Kreekat. Ateena vastuolu märgiks oli 371. aastal toimunud Sparta armee purustus Teeba vägede poolt, millega lõppes Sparta ülemvõim.
paavasti otsustega, mis tagas sellele ajaga parema kaasaskäimise, olles modernsem arhailisest õigusest. Kanooniline õigus tekkis 12. saj kristlike koguduste kohtumistel vastuvõetud otsustest (canones juhtnöör), millele hiljem lisandusid paavstivõimu dekreedid. 12. sajandil sai paavsti kuuriast kõrgeim õigusistants. 5. saj töötas paavst Gelasius I välja kahe mõõga doktriini keiser on kiriku poeg, kellele on antud mõõk valitsemaks maistes asjade üle ja mõistmaks õigust maistes asjades (regalis potestas), kuid kirikliku ehk jumaliku õigusemõistmise õigus on antud paavstile ja piiskoppidele (auctoritas sacrata pontifisuim); keisri autoriteet pärines jumalalt ja seetõttu ei võinud ta tegutseda jumaliku korra vastu. Rooma õigust tõlgendati ja muudeti kiriku kasuks, nt pidi kirik testamendis saama ühe poja osa. Kanooniline tsiviilprotsess tunnistas vaid kirjalikke do-kumente mida pole kirjas, seda pole olemaski
annaabi.ee 
