mõnda aega oli ta vangis ning tuli uuesti võimule 1943 ja oli valitseja 1945 aastani, mil ta maha lasti. Tuli võimule 1922 kui toimus nn Marss Rooma ehk Mussolini koos oma toetajatega liikus itaalia pealinna, et nõuda Itaalia kuningalt (Itaalia oli kuningriik ja võimul oli Vittorio Emanuele III) valitsuse üleandmist. Ühesõnaga see oli demonstratsioon. Mussolini oli oma fašistidega meeletult populaarne rahva seas, sest rahvas uskus nn tugevasse valitsejasse ning võimule tuli ta seepärast, et Itaalia oli I maailmasõja ajal poolt vahetanud ning ta kuulus võitjariikide hulka, kuid Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud talle mingit tükki Saksamaast ega ka Saksa kolooniast midagi anda, ühesõnaga ta jäeti ilma suurema autasuta I MS eest (tuleta meelde I MS, kes võitis ja mis seisus oli Itaalia, alguses oli ta ju Saksamaa poolt, kuid 1915 vahetas poolt ja läks Antanti
Kokkuvõte Konfutsius peegeldas täielikult Hiina rahva iseloomu, aateid ja vaateid. Ta oli rahva maailmavaate kõige parem väljendaja, kõige puhtaverelisem hiinlane. Seetõttu leidis tema õpetus rahva seas vastukaja. Õpilaste sõnul oli Konfutsius suuremeelne, malbe, vooruslik, väärikas, terava mõistusega ja rahulik. Ta oli aus, õiglane, toimekas, külmavereline ja vaoshoitud inimene. Hiinlased suhtuvad Konfutsuisse kui kõige pühamasse, kõige targemasse ja kõige vooruslikumasse valitsejasse. Mõnede uurijate arvates ei kuulutanud Konfutsius tegelikult uusi filosoofilisi teooriaid ja ideid, vaid propageeris vanu. Samas on korduvalt rõhutatud, et tegu oli iseseisva ja erilise mõtlejaga, kes on siiani tugevalt kinnistunud hiinlaste identiteeti ja teadvusse. Kasutatud kirjandus 1979. Confucius. The Analects. London: Penguin Books 1988. Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Tallinn: Eesti Raamat 1995. Kong Fuzi. Tema elu ja filosoofia. Tallinn: KRK 1995 Läänemets, Märt 2001
Machiavellile sobib rohkem vallutatud maa säilitamine kolooniate abil, sest see on odav, usaldusväärsem ja tekitab vähem kahju. Kolooniad ei lähe valitsejale suurt midagi maksma, kulutused nende asutamiseks ja ülapidamiseks on tühised või puuduvad sootuks ning ta kahjustab vaid seda osa elanikkonnast, kellelt võtab ära põllud ja hooned, et anda need uutele asukatele. Kahjukannatajad jäävad vaeseks ja kaotavad võime olla valitsejale mingil viisil kahjulikud, sest inimesi kes valitsejasse usuvad on rohkem. Sel juhul ei suuda nad valitsejat eales kahjustada. Kõik ülejäänud jäävad ühest küljest kahjust puudutamata ja peaksid seetõttu maha rahunema, teisalt araks ja ärahirmutatuks, kartusest jagada paljaksröövitute saatust. Tänapäevaselt võib näitena tuua Lõuna Korea, Hiina, Jaapani, isegi Venemaa, kus tegelikult ja paberite järgi peaks olema demokraatia. Inimesed austavad oma valitsejat, sest nad teavad,
· Pöördepunktiks osutus Poola-Rootsi sõda (1600- 1629). Eellugu: · 1586. aastal suri Poola kuningas Stefan Batory. Troonipärijaks valiti tema naise õe ja Rootsi kuninga poegSigismund (Zygmunt) III, kes oli üles kasvanud Poola õukonnas ningusulistelt vaadetelt veendunud katoliiklane. · 1592. aastal suri Rootsi kuningas Johan III. Ka tema troonipärijaks krooniti 1594. aastal Sigismund III. Rootsi luterlik võimueliit suhtus uude valitsejasse umbusklikult. Ebasobiv olinii tema katoliiklik ilmavaade kui tõik, et Rootsi- Poola ühisriigi korral jääks Rootsi väiksema venna staatusesse. · Sigismund III naasis peatselt Poolasse ning reaalne võim Rootsis läks tema onu Karli kätte.1599. aastal kuulutas Karl Sigismundi võimult kukutatuks, 1604. aastal kuulutati ta Karl IX nime all kuningaks. · Rootsist ja Poolast kujunesid terveks sajandiks vihased vaenlased.