Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid. Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai maailmakeeleks. Sõjavägi palgasõdurid(sõjatehnika ja sõjalaevad täiestusid). Rajati suurlinnad. Teaduse hiilgaeg. 2) Kreeka valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed,
Kohati valmistati neid stukist, kuid selle kõrval esineb ka kivibaraljeefe ning kivimosaiike. Üha sagedamaks muutuvad valitsejate portreed , ent Yucatànil kasutati hilisel klassikalisel perioodil hoonetel sageli geomeetrilisi motiive. Sellepärast tuli jumalustele ande tuua mingil teisel viisil ja ajaloolased on arvanud, et eelklassikalise perioodi müüride asemel hakati nüüd kasutama suuri jumalakujulisi keraamilisi lõhnaainepõleteid. Valitsejakultus, mis tekkis lõunapiirkonnas, hakkas aeglaselt välja tõrjuma muud varasemad religioossed kombed. Hakati rohkem rajama üksikisikutega steele, millele lisandusid hieroglüüftekstid. Hilisel klassikalisel perioodil ehitati valitsejate hauakambrid tseremoniaalsesse keskusse püramiid- templitesse, mille kaunistamiseks kasutati jumalikustatud valitsejatega seotud teemasid. Klassikalise ajajärgu lõppstaadium ja järelklassikaline ajajärk
hellenistlik riik, Egiptus liidetakse Rooma impeeriumiga. Ajastusse mahub ka hiline Rooma Vabariik (234- 30 eKr). Aleksander Suure impeerium: Suurem osa valitsejaid pärslased Multikultuurne, palju rahvaid Ptolemaioste riik Egiptuse aladel Hellenistlikud suurriigid, Seleokiidide riik Mesopotaamia aladel mille Rooma allutab Valitsejakultus sai alguse Aleksander Suure kultusest: Pärimused Egiptuse jumal Amon/Ra kuulutas läbi oma kuju/preestri Aleksander Suure oma pojaks ning seega väideti, et Aleksander Suur on jumala poeg Aleksandri sõjaline edu oli tänu jumalikule päritolule Ptolemaioste riigis kuulutati Aleksander Suur jumalaks Keisrikultuse juured peituvad Kreeka kultuuris Heategijakultus austati inimesi, kes tegid riigile head; nende heaks viidi läbi samu talitusi, mis jumala
ametisse ka olusid tundvaid kohaliku ülemkihi esindajaid. Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Välise võimusümbolina kandis ta valget peapaela diadeemi ja lasi tavaliselt vermida oma portree müntidele. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist, mis mõnikord tulenes ka tänulike linnade siirast poolehoiust. Hellenistlikes linnades üsna levinud valitsejakultus ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist, kuid ka see polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketosena (Võitmatu Jumalana). Ptolemaios jätkas tema jumalikku austamist, Ptolemaiose poeg Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend). Küllap mängis siin kaasa Egiptuse aastatuhandete vanune valitseja jumalikustamise
annaabi.ee 
