1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu v...
17 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu ebainimlikkust}18, öeldes: Res dura, et regni novitas me talia cogunt 14 Helde olemaks on vaja kulutada, kulutamine ent vähendab seda, mida kulutatakse, ja ühtlasi võimalust olla helde. 15 Originaalis: De crudelitate et Pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra.
2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu ebainimlikkust}, öeldes: Res dura, et regni novitas me talia cogunt
17 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu ebainimlikkust}18, öeldes: Res dura, et regni novitas me talia cogunt 14 Helde olemaks on vaja kulutada, kulutamine ent vähendab seda, mida kulutatakse, ja ühtlasi võimalust olla helde. 15 Originaalis: De crudelitate et Pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra.
annaabi.ee 
