Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse eriti aega. Ka nende järeltulijad olid automaatselt juba sündides orjad . Valitses täielik ebaõiglus. Ka kaubanduslik olukord langes, valitseid suured näljahädad ja inimesi suri palju. Öeldakse, et igas halvas leidub midagi head, nii on ka rootsi aja puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan Skytte palvel nimetati ümber ülikooliks. Sellest sai Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Vaatamata oma nigelale majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale said võimaluse ka talupojad ennast harida.
INDIA : Briti impeeriumi valdus, kuulub Briti monarhia ülemvõimu alla. India Asjade Nõukogu juhub siiski India president ehk kuberner. Indias kehtis kastisüsteem, mis lagunes tänu euroopaliku kapitalismikorra ülevõtmist inglismaalt, tänu sellele ei suutnud traditsioonilise ühiskondliku positsiooni kaotanud inimesed leida endale elatusallikaid. rahvaarv kasvas tohutult. 20.sajandi algul lähenes see 500miljonile. India on väga multikultuurne riik s.t seal valitseid mitmed erinevad kultuurid. 1885.a lõid euroopaliku hariduse saanud indialased oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis kaitses esmalt indialaste huve ja soovis saada autonoomsust Briti suhtes. Esmalt olid seal parteis esindatud suurmaaomanikud, ajakirjanikud, ettevõtjad,advokaadid jne. HIINA : Formaalselt küll iseseisev, kuid tihe koostöö Euroopa suurriikidega ja tänu sellele nendest ka sõltuv. Majanduslikult vähe arenenud, kaotas palju alasid eurooplastele
Igaüks pidi täitma sõjaväekohustust ning varustus selleks tuli muretseda endal. Nii klassifitseeriti ka väeüksused: ratsaväes või jalaväes. Vaeseimad olid sellest kohustusest priid (ainus varandus neil olid lapsed: proles proletariaat). Roomlaste maailmavaade kujunes läbi elu: tähtsaks peeti kodumaa-armastust, traditsioone ning riigivõimu austamist; hiljem ka vaprust, enesedistsipliini ning kohustuste täitmist. ROOMA VABARIIK Daatum: 510-30 eKr Vabariigi ajal valitseid senat, mille kõrgeimad liikmed olid 2 konsulit. Vabariigi algusaastatel ei paistnud Rooma eriti silma, kuid 5. saj lõpuks oli see Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatult tungisid 378. a-l sisse gallid. Lunaraha eest saadi vabadus. Mõni aeg hiljem mingi sõjaretkele samniitide vastu, kus lõppkokkuvõttes oldi edukad: aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid usutavasti kuulsatest esiisadest põlvnevad Rooma elanikud. Neile kuulusid
387 eKr Rooma vallutamine. Roomlased kaotasid Tiberi lisajõe Allia ääres (rooma ajaloos must päev e dies ater). Rooma oli rüüstavatele keltidele avatud, roomalste kätte jäi ainult Kapitoolium (pühad haned olevat ligihiilivaid kelte märganud ja oma kaagustamisega märku andnud). 335 eKr Aleksander võtab vastu keldi saatkonna Üks osa keltidest liikus kuni Lõ-Itaalia ja Sitsiiliani, kus Sürakuusia Dianysios nad isegi palgasõdurikes palkas. Palju aastaid valitseid Itaalias ,,gallia hirm", mis oli haaranud mitte ainult Rooma vaid, vaid ka teised Itaalia rahvad. Järgnenud 4. ja 3. saj eKr iseloomustavad vaheldusrikkad võitlused, kusjuures keldid võitlesid kord Rooma vastu ja liidus teiste Itaalia rahvastega, siis jälle Roomaga koos ühiste vaenlaste vastu. Rahumeelsed suhted ja uued röövretked, sõpruslepingd ja rahutegevus vaheldusid täpselt samuti kui võidud ja kaotused.
1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks. - Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati, varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda. Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler. Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks riigiorganiks. - Leedu Seim (parlament) arenes tasapisi, 1507.aastal hakkas see koos käima igal aastas. Seim arutas peamiselt sõja-ja maksuküsimusi. Erinevalt nõukogust, mis koosnes
võtta. 1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall. Heinrich IV le ustavad vaimulikud alustasid Rooma silmis ennekuulmatu aktsiooniga, alustades teoloogiliste argumentide abil võitlust gregorianismiga, mille järgi valitseid kristlaskonda nii regnum kui ka sacerdotium. Mõlemad oli kohale asetanud jumal ja mõlemal olid oma erivolitused ja ülesanded ning mõlemad olid ka otsevastutuslikus suhtes jumalaga. Nii ei olnud paavstil õigust vabastada jumala armust valitsevat kuningat ja anda kuningatiitlil mõnele teisele. Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III) vastupaavstiks. Nende sündmuste ajal suri Rudolf ja kuna tema asemele ei tulnud
annaabi.ee 
