"Eesti liberaalse demokraatia edendamisel?" Sissejuhatuseks peaksime endalt küsima: kui pikk on üldse Eesti demokraatia edendamise ajalugu, mis ajast saame demokraatia ilminguid siinmail üldse järgida? Kuidas ja millal sai eestlasest demokraatia tarbija ja looja? Jättes kõrvale Raikküla Kärajad esimese eesti parlamendina võime vist siiski demokraatia algusaegadeks lugeda 17. sajandil taluperemeeste osalemist valla- ja kihelkonnakohtutes kaasistujatena, hiljem valitavatel kohtadel valla- ja linnavalitsustes. Ja nii Esimese Eesti Vabariigi loomiseni välja. Ka 50 aastane Vene okupatsioon jättis demokraatia ilmingutele kitsa pilu: demokraatia elementide loov rakendamine erinevates sotsiaalsetes üksustes- töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust
aastal e.Kr senati poolt hukka kõik poliitilistel huvidel korraldatud mängud. Piiravaid seaduseid hakati nimetama lex Calpurnia de ambitu. Neli aastat hiljem lisandus sellele veel Cicero poolt käibele võetud seadused lex Tullia de ambitu, millega keelati magistraadiks pürgival inimesel korraldada gladiaatorivõitlusi kahe aasta jooksul enne valimisi. Keiser Augustus keelustas võimu haarates valimisvõitluse, niisiis ei olnud valitavatel ametimeestel tarvidust enam gladiaatorivõitlusi korraldada. 22 e.Kr otsustas senat keisri mõjutusel, et enne 3 gladiaatorivõitlusi tuleb nende korraldamiseks senatilt luba küsida. Roomas ei lubatud korraldada mänge rohkem kui kaks korda aastas ja võitlustel ei tohtinud osaleda üle 60 gladiaatoripaari Samas rikkus keiser Augustus ise seadust enda korraldatud mängudel näidates sellega oma suurt ülemvõimu ühiskonnas
Kriisi võimalused elamusektoris Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (masselamuehitus ENSV-s) Sotsiaalprobleemide kuhjudes Miks eluasemepoliitika? Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada sotsiaalseid probleeme ja soov enda vaateid ja tegusid propageerida. Elamistingimustega rahulolematutelt kodanikelt on poliitikutel suhteliselt lihtne enda toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes
liitriik. Kahe kojaline Senat Esindajatekoda 2 senaatorit igast osariigist Valiti proportsionaalselt rahvaarvuga Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president. 1. presidendiks valiti George Washington. Kohtuvõim kõrgeim, eluks ajaks valitavatel ülemkohtunikel Ilma valimisõiguseta olid: naised, mustanahalised orjad, pärisorjad kaotati. d) USA laienemine läänerannikuni: · Osteti prantslastelt Louisiana. · Vallutati Mehhikolt California · inglastelt Oregon, · hispaanlastelt Florida. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia 1. Diplomaatilised esindused a) Põhjuseks tihenenud riikide vaheline suhtlus ning reisiprobleemid.
Kriisi võimalused elamusekrotis Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus – USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (massiline elamuehitus ENSV- s) Sotsiaalprobleemide kuhjudes Miks eluasemepoliitika? Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada sotsiaalseid probleeme ja soov enda vaateid ja tegusid propageerida. Elamistingimustega rahulolematutelt kodanikelt on poliitikutel suhteliselt lihtne enda toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses,
annaabi.ee 
