Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
vastavuses põhiseadusega saadab need muutmiseks Riigikogule tagasi 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid, kaitseväe juhtkonna ning teisi kõrgeid ametnikke 5) annab riiklikke autasusid ja auastmeid 6) on riigikaitse kõrgeim juht, Eesti-vastase agressiooni korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 7) annab süüdimõistetutele nende palvel armu EL'i VALISTEMINE: Barroso ELi komisjoni president Parlament: *Parlament on aktiivselt kaasatud õigusaktide koostamisse, mis mõjutavad kodanike igapäevast elu. Need käsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate õigusi, võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. *Parlament jagab koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud volitusi. EL'i NÕUKOGU: *Euroopa Liidu Nõukogus kohtuvad liikmesriikide ministrid
linnuste piiramisvõtteid. Suhted naabritega- Eestist edelas elavate liivlaste ja kurelastega olid suhted head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis aeg-ajalt tülisid. Tugevad vastased eestlastele olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüstusretki. PILET 14 Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine- Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1) Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus- Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi.
põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 1.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus. PILET 10 1.Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi.
annaabi.ee 
