Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad:
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
organiseeritud, ei saa kogu susteem tervikuna hasti tootada. 12. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda uldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui valjastpoolt mojutavate tegurite kogum. Koige uldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks: 1. Sisekeskkond - holmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni voib vaadelda kui valiskeskkonnast ressursside koguja (toojoud, raha, materjalid, toovahendid) ning sisekeskkonna toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad tootajad, juhtkond, aktsionarid jne. 2. Valiskeskkond koosneb koikidest valjaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja joududest, millel on tegelik voi potentsiaalne moju organisatsioonile. Valiskeskkond koosneb erinevatest osadest
ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu. Osaleb haavade paranemisel. Närvikude - koosneb pikkade jätketega närvirakkudest ehk neuronitest. Närvikoest on moodustunud pea ja seljaaju ning sealt saavad alguse närvid ja närvisõlmed. Närvikoe peamine ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegeuvst ja liita need ühtseks tervikuks. Igal närvirakul on keha, üks pikk jätke ja mitu lühikest mitmeharulist jätket.
pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast. Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. 19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed, kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tahtsust ei moistetud kohe, sest seni pusis arvamus, et sugupoolel pole kromosoomidega midagi uhist. Ameerika tsutoloogid Wilson ja Stevens nimetasid 1905. a omaparase kehakese Xkromosoomiks. Nii avastati soomaaramise XX-X0 susteem, mis esineb paljudel putukatel.
aeglsutub. Noradrenaliinil tugev veresooni va südame ja töötavate skeletilihaste ahendav toime, perifeerse takistuse suurenemine ja vererõhu tõus. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Organismi koguainevahetus on välise töö, äraantud soojuse ja salvestatud energia summa. Kõiki elussüsteeme võib iseloomustada kui avatud süsteeme, mis eksisteerivad tasakaaluseisundist kaugel, vajavad pidevalt taiendavat energiat valiskeskkonnast. Organism vajab pidevalt makro- ja mikrotoitaineid, eritab jaakprodukte uriini, higi, roojaga. Keemiliselt koosneb inimese keha peamiselt veest ja orgaanilistest uhenditest (lipiididest, susivesikutest, valkudest, nukleiinhapetest). Vesi moodustab imikul kehamassist 75%, kasvuperioodi lopuks 65%, raugaeas 55%. Vett saadakse joogiga ca 1 liiter, tahke toiduga ca 1 liiter oopaevas; viimasest parineb nn oksudatsioonivesi, mida tekib susivesikutest 0,6 ml/g, valkudest 0,4 ml/g, lipiididest 1 ml/g
annaabi.ee 
