Süüria ja Palestiina aladel, mistõttu oli tarvis väga hästi organiseeritud sõjavägi. Võeti kasutusele keerulisemad relvad. Nt sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse. Palju kasutati vangide tööd. Valisejad 18. dünastias oli 14 vaaraod: 1550-152 eKr Ahmos I 1525-1503 eKr Amenhotep I 1503-1492 eKr Thutmosis I 1492-1479 eKr Thutmosis II 1479-1425 eKr Thutmosis III 1473-1458 eKr Kuninganna Hatsepsut 1425-1401 eKr Amenhotep II 1401-1391 eKr Thutmosis IV 1391-1353 eKr Amenhotep III 1353-1335 eKr Amenhotep IV/Ehnaton 1335-1333 eKr Semenhkara 1333-1323 eKr Tutanhamon 1323-1319 eKr Ay 1319-1307 eKr Horemheb Ahmos I oli 18. dünastia esimene vaarao. Ta isa oli Tao II. Tal oli vend Kamose kes oli 17
,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmotiiviks voluut (teokarpi meenutav), krooniks kolmnurkne viil. Sisearhitektuuris pulbitsev toredus. Itaalia: ()Tekkis ka ovaalidest moodustunud
alguseses suguluse alusel, aga mida edasi seda enam väheneb suguluse roll. Väheneb ka ametikohtade päritavaus. Valitseja on sõjajõudude pealik, sõjaväekohustus on kõigil. Valitsejal oma ihukaitse, võib olla ka armee. Järgmine tunnus-Faktiliselt sõltumatu-võib tunnistada kellegi võimu, kuid siiski iseseisev st keda tunnustab see ei sekku. Tootlikus on jõudnud tasemele, mis teeb regulaarseks reaalse lisaväärtuse tootmise. Ühiskonna kihistumus-kaheks siis valisejad ja valitsetavad. Klassid ei põhine tootmisvahendite kontrollile-koahlikud kogukonnad ehk valitsetavad omavad oma maad ehk on siis valdajad, selle kõrval sageli ka valitseja maa. Valiseja jagab järjest rohkem valisevasse klassi kuulujatele eramaid, kuid see ei tähenda, et valitsetavate maad kaoksid. Ehk admin aparaadi ülalpidamine ei toimu majandusliku sunni(elavad kellegi maal jne) taustal, vaid see poliitiline ja ideoloogiline sund.
2340 eKr vallutas Akadi valitseja Sargon kõik olulisemad Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Sargon ja tema lähikond olid semiidi päritolu. Kuid semiidid olid juba varem omaks võtnud sumeri kiilkirja ja sattusid sumeri kultuuri ning religiooni tugeva mõju alla. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnesid Mesopotaamias järgemööda erinevate linnade valitsejad. 21. sajandil oli 0lulisim nende seas Uri linn, mille sumeri päritolu valisejad (nn Uri III dünastia) koondasid mõneks ajaks terve Mesopotaamia lõunaosa oma võimu alla. Semiidi keel hakkas järkjärgult sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Nii elanikkond kui ka riikide valitsejad olid nüüd valdavalt semiidid. Kuid sumeri keel püsis kultuurkeelena veel enam kui tuhat aastat, ka siis, kui teda igapäevases elus enam ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik 1792 1595 eKr XVIII sajandil eKr vallutas Eufrati keskjooksul asuva Baabüloni linna (Bab-ilani
23 Eesti soost vaimulikud Kroonlinna vms, sest mõisnikud valisid omale saksa kandidaadi (ka peale reformatsiooni). Piiskopilt läheb õigus valida kirikutesse vaimulkke linna raele. Gregorius VII toonitas, et on Kristuse asemik maa peal. Paavsti võim nii ilmalik kui kiriklik, voli vürste ametisse nimetada ja vallandada. Dictatus Papae vaid Rooma kirik on Jumalast, vaid Rooma paavst on üleilmne, tal õigus tagandada ja valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema üle kohutmõista, Rooma kirik pole kunagi eksinud ega eksi ka, Rooma kiriku vastane pole katoliiklane (ei saa lunastatud). Paavsti ilmeksimatus ei laiene igapäeva ellu, paavstid pole seda sätet kasutanud.
annaabi.ee 
