jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Roopill Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise. Roopillist on välja arenenud eesti kõige tuntum puhkpill - torupill. Parmupill Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb
linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Viiul Vibupillidest üks vanemaid pille on viiul. Eesti linnades tunti viiulit juba 17. sajandil. Suurt edukäiku tegi pill aga 18. sajandil. Sel ajal tõusid esikohale üldse keelpillid, mida mängisid vahel ka kodustel pidudel salaja esinevad "juhumuusikud". 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt
linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise. Roopillist on välja arenenud eesti kõige tuntum puhkpill - torupill.Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi
Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 12
annaabi.ee 
