väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad ehk vaimulikud rüütliordud. Nende liikmed andsid mungatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust leust, ka perekonnast ja pühendusid jäägitult ristiusu kaitsele. Esimene valimulike rüütliordude seas oli Johanniitide ehk hospitaliitide ordu. Peagi rajati ka Templiordu ja Saksa ordu.
Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385. Aastal sõlmitud Poola ja Leedu liit, mis kõigutas Saksa ordu positsiooni Preisimaal. Tugevnes ka Moskva suurvürstiriik, mis likvideeris reisste Vene suurvürstiriikide iseseisvuse. 14.sajandi lõpul hakkasid Saksa ordu võim ja prestiiž nõrgenema. Maapäevad: Liivimaa maahärrad üksteisest enamasti ei sõltunud, kuid ka neil tuli koostööd teha, et ühineda võitlusesk välisvaenlastega. Ilmalike ja valimulike valitsejate vahel panid end üha enam maksma nende riikide seisused: aadel, vaimulikkond, linnakodanikud. Vlitsejatel oli võimalik makes nõuda vaid siis, kui neil oli eelnevalt kokkulepe ja vastutasuks privilege annetadades. Kokkuleppimiseks kutsuti kokku maahärrade ja seisuste esindajate nõupidamisi või Inglise parlament. Korrapärasrlt hakati maapäevadele kogunema 15.sajandi teisest veerandist. Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt
Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele, feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775
ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli
viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli
annaabi.ee 
