VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse
sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsialiseerumine ühiskonnaga kohanemine struktuurne tööpuudus suurte ümberkujunduste ajal mingis valdkonnas tekkinud olukord, milles tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus ei ole vastavauses subsiidium otsene rahaline toetus mõnele majandustegevusele suletud valimisnimekiri erakonna valimisnimekiri, milles erakonna poolt kinnitatud kandidaatide järjestus ei sõltu valimistulemustest surverühm organisatsioon või ühendus, millesse kuuluvad ühesuguse tegevusvaldkonna või sarnase olukorraga inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas süütuse presumptsioon põhimõte, mille alusel ei tohi kedagi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist tarbijahinnaindeks (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, arvutatakse kaupade ja teenuste tarbimisnormide ja hindade alusel
Nimetatakse alam ja ülemkojaks, mis ei näita tähtsust. Mõlemad kojad peavad seadused heaks kiitma. Alamkoda on suurem ja moodustatakse üldvalimiste teel. Ülemkoda on väiksem ja võib olla seisuslik. Parlamendi struktuur 1) Formaalõiguslik on fikseeritud seadustega, muutumatu. Parlamendi juhatus Esimees ehk spiiker Asespiiker Asespiiker 101 parlamendisaadikut, kes jagunevad Riigikogu tööorganisatsioonidesse ehk komisjonidesse 2) Poliitiline struktuur, mis oleneb valimistulemustest. Koalitsioon Opositsioon ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat Fraktsioonid ühe partei saadikute esindus Riigikogus Spiiker (Ene Ergma) juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös. Vajadusel täidab presidendi kohustusi. Komisjonid parlamendi tööorganid. Alatised iga komisjon tegeleb ühe valitsemisalaga. Eestis kattuvad ministeeriumitega
võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus, parlamendi killustatus Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju,peretraditsioonid,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi. 6. Riigikogu valimised 2015: omad üldist ülevaadet valimistulemustest, hääletamisaktiivsest jne. 1.edgar 25070 2.taavi 15862 3.yana 11573 osalusprotsent 64,2% 1.Reform-30(-3) mandaati/hääli 158977/27,7% 2.Kesk-27 mandaati(+1)/hääli 142456/24,8% 3.SDE-15(-4) mandaati/hääli 87184/15,2% 4.IRL-14 mandaati(-9)/hääli 78714/13,7% 5.Vaba-8 mandaati/hääli 49887/8,7% 6.EKRE- 7 mandaati/hääli 46778/8.1% E-hääletajaid oli 176491. Kõrge valimisaktiivsus. Eelhääletamine % Valimispäev %
lepitakse kokku küsimustes, hääletamises, seaduseelnõude esitamises. Koalitsioonipartei võimulolevad Opositsioonipartei ei kuulu valitsusse, vaated erinevad võimul olevast. Ülesandeks pakkuda survet ja nii luua erinevaid lahendusi. Võrdle komisjonide ja fraktsioonide tööd/tegevust. Sarnasus: Seaduseelnõude väljatöötamine, Parlamendi tööorganid. Komisjon Fraktsioon Alaliste komisjonide arv on kindlaks Sõltub valimistulemustest määratud ja sõltub ministeeriumite tööst Moodustatakse teadmiste järgi Moodustatakse valimiste alusel Iga parlamendi liige peab ühe komisjoni Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik. tööst osa võtma Kevadistungjärk ja sügisistungjärk. Korralised istungid toimuvad esmaspäevast neljapäevani, reedeti kohtuvad riigikogu liikmed valijatega või täidavad muid oma kohustusi. Riigikogu ülesanded Paragrahv 65
Erakonda võib kuuluda üksnes täisealine Eesti või EL liikmesriigi kodanik. Ametnike kuulumine erakonda on piiratud. Erakonna asutamiseks vajalik lihtkirjalik asutamisleping, millel peab olema vähemalt 1000 liikme allkiri. Igaaastaselt tuleb esitada registrile liikmete nimekiri. Erakonnale võivad annetusi teha üksnes füüsilised isikud, kelle isik on identifitseeritav. Erakondadel on õigus toetusele riigieelarvest, mille suurus sõltub valimistulemustest. 3) Ametiühingud Reguleeritud ametiühingute seadusega. Ametiühing (AÜ) võib tegutseda nii MTÜ-na kui ka juriidiliseks isikuks mitteoleva ühendusena. AÜ asutamiseks on vajalik kirjalik asutamisleping ja põhikiri. AÜ kantakse ametiühingute registrisse, mis on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa. 13.2. Asutamine MTÜ asutamiseks on vajalik vähemalt 2 isiku olemasolu. Asutamisdokumentideks reeglina: - Lihtkirjalik asutamisleping - Põhikiri
annaabi.ee 
