väike, jäi umbkaudselt 1% juurde või alla selle. Kose valla valimisaktiivsus oli samuti madal. Kuigi nüüd said ka hääletada 16. ja 17. aastased, siis andmete põhjal on näha, et see ei muutnud midagi ning väga paljud noored ei käinud hääletamas. Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses. Opositsiooni moodustas Uus Aeg.
peatoimetajaks. Oma tegevuses seadis esikohale eneseteadvuse arendamise, astudes välja venestamise saksastumise vastu. Tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele kasutamine jälle tavaliseks. 3.Pildiküsimus (seega vaadake natuke mõtlikumalt ka pilte õpikus) 4.Töö allikaga. 5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) 1884 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu -1904 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905 Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909 6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel. J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus
Keskerakonda ja Eesti Koonderakonda (vähemalt on neil liberalistlikke põhimõtteid). Mõlemad erakonnad kuuluvad sotsiaalliberalismi alla. Eesti Koonderakond. Partei asutati detsembris 1991. a. Koonderakond taotleb sõltumatut, demokraatlikku, võimude lahususel põhinevat ja avatud turumajandusega Eesti Vabariiki, mille liberaalne majanduskorraldus on eelduseks elatustaseme tõusule ja sotsiaalsetele garantiidele (Toomla 1996:27). 1992. a. Riigikogu valimistel oli Koonderakond valimisliidus Kindel Kodu ja oma liikmetest osutusid valituks 10 liiget. 1995. a. valimistel osales erakond valimisnimekirjas Koonderakond ja Maarahva Ühendus -- oma liikmetele 17 kohta. Koonderakond on praegu koalitsioonipartei. Koonderakonna programm on küllaltki vastuoluline. Liberaalseks võiks pidada nende majandusmudelit -- see on avatud, sotsiaalne turumajandus. Liberaalseid põhimõtteid on teisigi -- näiteks ettevõtte tulumaksu vähendamine.
1887 Venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele 1889 Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele 1896 J. Tõnisson kutsutakse tartusse ,,Postimehe" toimetajaks 1901 Tallinnas alustab ilmumist ajaleht ,,Teataja" 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 Avalikkuse ette jõuab kultuurirühmitus ,,Noor Eesti" 16. oktoober 1905 Sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas 27. november 1905 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus detsember 1905 Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks
Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülevallalisest või -linnalisest nimekirjast. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest