tulemused üksteisest. Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. Standardviga dispersiooni hinnangu positiivne ruutjuur. Standardviga kirjeldab valimi põhjal antud hinnangute hajuvust. Et valim on juhuslik, on ka parameetrile antud hinnang juhuslik suurus, mille puhul on võimalik leida selle hajuvus. Mida väiksem on hajuvus, seda täpsem on parameetri hinnang. Hinnangu hajuvus oleneb valimimahust ja -disainist Asümmeetriakordaja on tõenäosusteoorias ja statistikas kasutatav mõõdik, mis näitab andmete tõenäosusjaotuse sümmeetrilisust. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0 Ekstsess - liialdus; vahejuhtum. Stat järsakuskordaja, arv, mis kajastab juhusliku suuruse Xjaotuse erinevust normaaljaotusest. 16
( X i x ) 2 on nihketa hinnang X i dispersioonile. Statistikuks nimetatakse valimi põhjal moodustatud juhuslikku suurust. Olgu meil valim (X1, X 2, …, X n) ja X = (x1,x2,…,xn) selle valimi mingi realisatsioon. Olgu ˆΘj = ˆΘj(x) statistik hindamaks j-nda parameetri õiget väärust Θj. Punkthinnang määrab parameetri Θj tõenäoseima asukoha arvteljel. Punkthinnangut nimetatakse nihketa hinnanguks, kui E(ˆΘj) = Θj olenemata valimimahust n. Nihe – b = E(ˆΘj) – Θj Punkthinnangut nimetatakse mõjusaks (täpsustuv), kui lim (ˆ ) = 0 1 n a. Olgu ˆΘj(X) = x Xi n i 1 ( )= ( ∑ )= ∑ ( )= = => nihketa ( )= ( ∑ )= ∑ ( )= = lim = 0 => mõjus
.. Kõikse uuringu eeliseks on tulemuste täpsus, puudusteks on tavaliselt tunnuste vähesus ja uuringu ülesehituse fikseeritus ning raske teostamine ja suur maksumus. Valikuuringu eeliseks kõikse uuringu ees on odavus ja objektide kättesaadavus, kuid puuduseks tulemuste ebatäpsus. Eelneva põhjal tundub loogiline, et mida suurem on valim, seda täpsemad on uuringu tulemused ka üldkogumile hinnangute andmiseks. Tegelikult on valimimahust olulisemgi valimi valikumeetod. Valimi maht ja valimi valikumeetod kokku määravad valimi esinduslikkuse, mis määrab valikuuringu tulemuste täpsuse ja üldistamisolulise üldkogumi jaoks. Jättes uuringu planeerimisel uurimisobjekti ehk üldkogumi selgelt määramata võib kogu valikuuringu tulemus osutuda kasutuskõlbmatuks (üldistavaid järeldusi ei ole võimalik teha), sõltumata valimi mahust ja valikumetoodikast. 1.2. Valimi valikumeetodid
Statistikuks nimetatakse valimi põhjal moodustatud juhuslikku suurust. Olgu meil valim (X1, X 2, …, X n) ja X = (x1,x2,…,xn) selle valimi mingi realisatsioon. Olgu ˆΘj = ˆΘj(x) statistik hindamaks j-nda parameetri õiget väärust Θj. Punkthinnang määrab parameetri Θj tõenäoseima asukoha arvteljel. Punkthinnangut nimetatakse nihketa hinnanguks, kui E(ˆΘj) = Θj olenemata valimimahust n. Nihe – b = E(ˆΘj) – Θj Punkthinnangut nimetatakse mõjusaks (täpsustuv), kui lim D ( ˆΘ )=0 n →∞ 1 n x Xi a. Olgu ˆΘj(X) = n i 1 Xi n n 1 ∑ ¿= 1n ∑ E ( X i) = 1n nμ=μ => nihketa n i=1 i=1
Küsimustiku esimene tööversioon võib kujuneda teiste tehtut arvestades või ajurünnaku põhimõttel Edasi sordi küsimused arvestades uurimisküsimusi ja hüpoteese; küsimused ei tohi olla lihtsalt huvitava info kogumiseks Hüpoteeside sõnastamise järel operatsionaliseeri need. Vii iga küsimus mõne hüpoteesi või uurimisülesande alla. Viska välja kõik, mis ei haaku kuhugi. Vii läbi pilootküsitlus (piisab 10% valimimahust) Kuidas küsimusi sõnastada? Peamine uuringu eesmärki silmas pidades Küsimused peavad olema relevantsed vastajale Vältida erialakeele terminoloogiat . Kasutage lihtsaid sõnu ja kompaktseid lauseid Küsimuste sõnastamine Väldi kallutatud küsimusi Ei sobi: Kas olete mõelnud Tallinnast lahkumisele ja maale kolimisele vaikuse, rahulikuma elutempo ning puhtama õhu tõttu? www.tarbija24.ee (74% "jah")
annaabi.ee 
