Tähtteos- "Tants aurukatla ümber"(1971). 3 Üks Traadi mastaapsemaid ettevõtmisi on sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene osa "Puud olid, puud olid hellad velled..." ilmus 1977 ja seni viimane, kümnes osa "Haamri all" 2002. Möödunud aastal pälvis Traat tähelepanu novellikoguga "Islandi suvi". Viimaste aastate luuleloomingust võiks märkida valimikku "On unistus kui ränikivi" aastast 2000 ja 2002 ilmunud kogu "Uued Harala elulood". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber"
Kontrastsed meeleolud Ei suutnud olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja Pöördub looduse poole, otsides selle ringkäigust tasakaalu 30-ndad Visnapuust saab talumees Hakkab Luunjas rajama esimest päriskodu Abikaasa põeb kopsuhaigust Pärast riigipööret Pätsimeelne Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik Looming 30-ndatel "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) 1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid Rahutud argimõtted Luulesse ilmub rahvaluule kallak Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka Üle kodumäe Jaguneb tsüklitesse "Aeg" sotsiaalkriitiliselt pihtimuslik, süngetooniline "Üle kodumäe" biograafiline, idülliline piltluule "Maarjamaa laulud" kõige kontrastsemad heitlused iseendaga Visnapuu ja teater 1919 tõlkis kirgededraama "Salome"
1905. aastaks sai Suitsu kirjanduslik-kultuurilise rühmituse ,,Noor-Eesti" vaimseks juhiks. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite ,,Noor-Eesti" I-V (1905-1915), ,,Võitluse päivil" (1905), ajakirja ,,Noor-Eesti" (1910-1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega), sõnastas juhtartiklites ideoloogilise programmi, seades liikumise põhieesmärgiks kultuurihorisondi avardamise. Need kirjutised on hiljem koondatud valimikku ,,Noor-Eesti nõlvakult". Sajandivahetusest peale esines Suits enda toimetatud väljaannetes ja mujal perioodikas kirjandus- ning teatrikriitikuna ja kirjandusloolaena. Süvenemist eesti kirjanduse ajaloosse osutavad uurimus Kristjan Jaak Petersonist, artikkel ,,Die estnische Literatur", samuti kirjanduslooline andmestik Suitsu koostatud ,,Eesti lugemiseraamatus". ,,Eesti Kirjanduses" avaladus Suits kompaktseid lühiuurimusi eesti vanemast kirjandusest, eriti silmapaistva sarja Fr. R.
näkku", 1981 ja filmitsenaariume ning tõlkinud luulet poola, tsehhi ja makedoonia keelest. 2003 aastal ilmunud novellikogu "Islandi suve" seitsmest novellist kuus käsitlevad peamiselt päriselt elanud ja Eesti ajalugu mõjutanud tegelasi. Lood on ajalises järjekorras, sündmustik viib XIX sajandi kolmandast veerandist 1930ndate keskpaigani. Uuema aja loomingust võiks välja tuua luulekogu ,,Traat Armastusest", 2005, mis sisaldab valimikku Mats Traadi lembeluuletustest. Enamjagu neist on varem ilmunud luulekogudes 1962-2005. Osa luuletusi, eriti raamatu esimeses pooles on valminud aastail 1959-1960 ja avaldatakse käesolevas raamatus esimest korda. 2005 aastal ilmunud "Orjavits õitseb" on Traadile iseloomulikult lüüriline, isiklik, ent samas ühiskonnakriitiline, igapäevaelu peegeldav luulekogu. Raamatus ,,Sarviku armastus", 2006, on kuusteist kultuuriloolist novelli, mis on kirjutatud aastatel 19812006
eluviisi. Anna juures elas mõned aastad ka lesestunud vend Rudolf, kes suri 1950. aastal. [10] 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Kevadtalvel koputas aadressil Koidula 8 asuva maja uksele kirjastuse esindaja Paul Rummo. Peale esmast ebaõnnestumist said Haava ja Rummo omavahel kokkuleppele ning Oskar Kruus asus koostama valimikku ,,Luuletused’’. [10] Anna Haava 90. sünnipäeva puhul korraldati luuletaja kodulinnas juubelipidustused konsertaktusega. Külastajaid oli nii palju, et aulagi jäi kitsaks. Sel päeval on tehtud viimane 4 pilt elavast Anna Haavast, kus ta istub lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed süles. [10] 1954. aastal ilmunud ,,Luuletustele’’ lisas autor ,,Järelpõimingu’’, mis sisaldas kahel viimasel aastakümnel sündinud värsse
annaabi.ee 
