et nad on organismile vajalikud. Noormeestel oli peamiseks sarnaseks vastuseks see, et valgud on vajalikud eelkõige lihaste kasvuks ja selleks, et luud oleksid tugevad. Neidude puhul võis märgata paar korda esinevaid vastuseid, kus selgitati, et valgud on vajalikud kasvamiseks ja et valkudega seonduvad kõik organismi elulised protsessid. 18 Viimaseks teadmispõhiseks küsimuseks oli valikvastuseline küsimus, kus õpilane pidi teadma, kui palju peab temaealine oma kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas toiduvalkusid tarbima. Kõige rohkem (72%) märgiti õigeks vastuseks 0,8 - 1,0 g/ kg ja 1,1 - 1,4 g/ kg. Kõige rohkem esines keskmist vastusevarianti (39%), mis võib aga tuleneda gümnaasiumiõpilase teadmatusest ning sellepärast võib õpilane märkida vastuseks kõige keskmisema variandi. Tarbimispõhiste küsimustega sooviti teada saada, kui palju tarbivad Kadrioru Saksa
Ka algsed õpimasinad olid nii konstrueeritud, et õpilane sai õiget vastust näha alles siis, kui ta oli oma vastuse andnud. 2) Hargprogramm esitab õppematerjali annustena, mille õppimise tulemusena omandavad õpilased kompleksseid teadmisi ja oskusi, hargneva algoritmi alusel ülesehitatud programmeeritud tekstides on õppematerjali portsjonid suuremad. Iga annuse õppimisele järgneb valikvastuseline test, mille igale küsimusele on üks õige ja mitu vale vastust. Harilikult valitakse vääradeks vastusteks õpilaste tüüpeksimused, millele lisatakse osutused, kus õppimist jätkata. Väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks sobiva materjali juurde. Pärast õiget vastust võib õpilse suunata kas programmi põhiliinile või ka jätkama kõrvalharusid pidi. 20
Annus 21 K21 Annus 1 K1 Annus 2 K2 Annus 22 K22 Joonis 7.4. Hargprogrammi blokkskeem. Valikvastuselised testiküsimused on kujutatud K-dega tähistatud ovaalidena. Õppematerjali portsjonid on siin suuremad. Iga annuse õppimisele järgneb valikvastuseline test, mille igal küsimusel on üks õige ja mitu vale vastust. Tänu testidele saab edasist õppimist kohandada õpilaste vastustele. Väära vastuse puhul suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks sobiva materjali juurde. Õige vastuse puhul võib õpilase suunata kas programmi põhiliinile või ka jätkama kõrvalharusid pidi. On võrreldes Skinneri omaga paindlikum. Lisaks töötamisele omas tempos, võimaldab see ka individualiseeritud õppimist õppematerjali valiku osas.
nimetust eesti keeles ka laiemas tähenduses, viitamaks tervele testiküsimuste liigile. Peale valikvastuseliste testiküsimuste klassifitseerub selle liigi alla veel sobitus- ja õige-väär –testiküsimused. Kutsutakse ka objektiivseks testiks. Saab kontrollida faktiteadmisi, analüüsi-, sünteesi- ja hindamise oskuse saavutamist. Kõige levinumad objektiivse testiküsimuse liigiks on valikvastuseline testiküsimus mis koosneb küsimuse tuumast ja valitavatest vastustest, millest harilikult ainult üks on õige. Õige-väär-testiküsimused. Nende puhul esitatakse õpilastele väited, mille õigsust palutakse hinnata skaalal õige-väär. Puuduseks: on raske koostada väiteid, mille puhul tunduks mõlemad variandid võrdväärse alternatiivina. Sobitustestid – selles testiküsimuse variandis lastakse seostada ühes tulbas loetletud
annaabi.ee 
