Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm. Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal. Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse arengukava (2002) alusel määratud järgneva kümne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid. 1 Andres Hillep 9.b klass Eesti hüdropotentsiaal - Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi,
Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Valikraied Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse valikraieid ja püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all. Mõiste - Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine (välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega). Valikraie erineb turberaietest selle poolest, et kui turberaiete puhul on eesmärgiks vana metsa likvideerimine ja selle asendamine uue metsapõlvkonnaga (pikema perioodi jooksul), siis valikraie puhul on eesmärgiks
nõudeid st., et raiesuund on idast läände ja uut lanki ei tohi enne raiuda, kui eelmine lank on uuenenud. Võib kasutada peamiselt männikutes, harvem kuusikutes. Puudus raiekiirus on väga väike. 12.6 Valikraied Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse valikraieid ja püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all. Mõiste - Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine (välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega). Valikraie erineb turberaietest selle poolest, et kui turberaiete puhul on eesmärgiks vana metsa likvideerimine ja selle asendamine uue metsapõlvkonnaga (pikema perioodi
valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse seda püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all. Peamine idee seisneb selles, et iga aasta tuleks mets üle vaadata ja raiuda puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, st. mets on pidev. Varem käsitleti meil valikraieid ühe turberaie viisina, kus puistust raiuti küpseid puid nii, et puistu säilis. Raiutavate puude valikul võidi lähtuda nii metsatööstuslikust, kui metsamajanduslikust aspektist, vastavalt sellel jaotati valikraied: · sund- e. tööstusvalikraie - valikul arvestati tüve kvaliteeti ja mõõtmeid, lähtuti puidu varumisel momendi majanduslikest huvidest; · vaba- e. hooldusvalikraie - valikul arvestati puistu tulevikku ja raiesse määrati halvas
annaabi.ee 
