Artur Tõeleid-Kliimann ,,iseseisvus tähendab, et Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi omaks." b.PS § 1 : SÕLTUMATUS c.PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué) d.PS § 2: UNITAARRIIK e.PS § 4 ja 14: f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust) RIIGIÕIGUSE AJALOOST 12. aprill 1917 Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti (Kerenskivalitsus), omavalitsusorgan Maapäev (selle valijaskonnaga määratleti Eesti rahvas). Eestikubermangu komissariks oli Jaan Poska. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maapäeva vanematenõukogu end kõrgeima võimu organiks (28.nov.1917). Kuldne kolmik e. Päästekomitee Päts, Vilms ja Konik, kes 24. Veebruaril 1918 kuulutasid välja ,,Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele (Eesti I PS moodi dokument). ·1918, 9. November kukutati Saksamaal Weimari Vabariigis võimult keiser Wilhelm II. ·Sügis 1918 Maapäev sai võimu tagasi
1.Kas teie arvates on valimas käimine kodanikukohustus või pigem vabadus? EESTI RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM Moodustatakse valimisringkonnad Kohtade jaotus: 1. esitatakse ringkonnakvoot ja need kes on selle ületanud saavad mandaadi.(15- 17kohta) 2. Osalevad erakonnad, kelle valijaskond ületab 5%. Liidetakse kandidaadi hääled, summad jagatakse rk-kvoodiga. Jagatis näitab mandaatide arvu.(umbes30 kohta) 3. Ülejäänud mandaadid jagatakse suurema valijaskonnaga erakondade vahel. Hääletustulemus jagatakse d'Hondti jadaga. (ülejäänud kohad) Soosib liiderparteisid. ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS 1) miks on erakondi vaja? erakondi on vaja et oleks palju erinevaid huve esindatud ja erinevaid poliitilisi arengusuundi 2) poliitiline skaala Vasak Tsent. Parem vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit
5) Parlament teostab rahva üldvolituste alusel seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse alusel ja kooskõlas põhiseadusega ja teiste seadustega; 6) Parlament ei ole isntutsioon sui generis, s.t. ainuke ja absoluutne enda äranägemise järgi tegutsev organ, selleks on rahvas, kuid tedagi piirab põhiseadus; 7) Parlamendi liikmed tegutsevad vabamandaadi, mitte imeratiivse mandaadi alusel. Vabamandaat – üldvolitus, pole seotud kindla valijaskonnaga ega ülesandega Imeratiivne mandaat – volitatu absoluutselt seotud oma valijaga nende poolt määratud volituste ja õlesannete läbi. Funktsioonid: Põhifunktsioon on seaduste andmine konstitutsiooni alusel, selle raames: 1) Parlamendi enda konstrueerimine, enda korraldamine; 2) Riigi poliitilise süsteemi kujundamine – riigiorganite komplekteerimine; 3) Riigivalitsemise vormi kujundamine; 4) Riikliku korralduse kujundamine;
Tihti kaasneb sõjakusega seisukohtade vähene argumenteeritus, millest tulenevalt väheneb huvigrupi usaldusväärsus ning väärikus. MÕJU VALIJASKONNA ÜLE – hoolimata kehvast organiseeritusest või väikesest liikmete arvust, toob grupi laialdane toetus valijate hulgas kaasa poliitikute viisakuse, meeldimispüüdlused ja arvestamise grupi huvidega, sest kardetakse minna vastuolla valijaskonnaga. Pilet 16. Valitsus. Huvigruppide roll. Valitsus Eesti valitsus koosneb peaministrist ja ministritest – seaduse järgi ei tohi valitsuses olla enam kui 15 liiget. Kuna seadus loetleb nimeliselt üles peaministri ja 11 ministeeriumi juhtivat ministrit, siis nn portfellita ministreid või olla veel 3 (viimati kaotati ära ministri ametikoht ehk Urve Palo). Praegu koosneb valitsus 13 ministrist (ainus portfellita on regionaalminister). 45. valitsuse
Vähemlaste partei - 1917. a mais tuli kokku eestlaste sotsiaaldem. konverents, mis kuulutas välja eesti sotsiaaldemokraatliku ühisuse loomine. Septembris kasvas sellest välja Eesti Sotsiaaldemokraatide töölispartei. Selle juhtideks kujunesid Mihkel Martna (Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond koosnes erandlikult haritlastest, mistõttu nende suhe võimaliku valijaskonnaga jäi suhteliselt nõrgaks - tuginesid vaesematele kihtidele, aga töölised kippusid libisema enamlaste sõiduvette. Vähemlased taunisid enamlaste vägivaldse võimuhaaramise kavatsust ja tänu võitlusele enamlaste vastu, kujunes vähemlaste maailmavaade märksa selgemaks. Ajakiri Sotsiaaldemokraat. Esseeride partei, Venemaa Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, hakkas Eestis tegutsema 1905. aastal peamiselt vene rahvusest üliõpilaste hulgas (Tartus)
annaabi.ee 
