m kõrgusel. Järv on soostumas, koos ümbritseva raba ja naaberjärvedega kuulub piirkond looduskaitse alla. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_j%C3%A4rv" Parika looduskaitseala asub Viljandimaal SuureJaani ja Kõo vallas. Kaitseala on loodud 1981 aastal Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide taime ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2182 ha. Kaitsealused loomaliigid: Dendrocopos leucotos, Ciconia nigra, Tetrao urogallus, Ciconia ciconia, Grus grus, Tetrao tetrix. Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza maculata, Dactylorhiza fuchsii, Corallorhiza trifida, Epipactis helleborine, Nymphaea candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia.
lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad Kolgi, Pendi, Poka, Soosaare, Tääksi, Tässi ja Unakvere sood. Soostiku suurim soo on Soosaare raba (8840 ha). Soode vahel Kolga-Jaani ümbruses paiknevad loode-kagu sihilised lamedad voored (Kolga-Jaani voorestik). Soostiku lõunaosa on järvetekkeline, ülejäänud sooalad tekkisid mineraalmaa soostumisel. Madalsooalad saavad vett põhja- ja valgveest ning kevadeti ja sügiseti lisanduvast Põltsamaa ja Navesti jõe tulvaveest. Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere soos on valdav puisraba, Kolgi, Pendi ja Tääksi soos on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets. Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. 16 Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m
Läänemere reostusest. – ÕIGE 17.Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. – ÕIGE 18.Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kalast. – ÕIGE VII. Järved 1. Järv kui elukeskkond. Eesti järved. Järvede liigitus veevahetuse järgi. -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved Järvede toitumine. Vooluveest Valgveest Põhjaveest sademeist Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees: vähetoiteline (oligotroofne) – toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv)
Aeglane veevahetus Kiire veevahetus -vesi uueneb kord mitme aasta jooksul -vesi uueneb aastas kümneid kordi Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul: -kinnikasvamine -inimtegevus -setete ladestumine -muu Järved toituvad: -vooluveest -põhjaveest -valgveest -sademeist Järve veetase sõltub: -veebilansist ehk juurde- ja äravoolu suhtest -aastaajast (tavaliselt alla 1m) -kliimast (ilmneb pikema ajavahemiku jooksul, võib olla rohkem kui 7m) Parasvöötme järvede soojusrežiimile on iseloomulik veekihtide temperatuuri muutumine aasta-ajati. Järvede vesi sisaldab mitmesuguseid sooli, gaase, tahkeid osakesi ja kolloide.
annaabi.ee 
