B seotud: E 0 = . µµ 0 Laineoptikas käsitletakse valgust kui elektromagnetlainet, mille lihtsaimaks allikaks on aatom. Nähtava elektromagnetkiirguse e valguse lainepikkuste vahemik on ( 0,40 ÷ 0.76 ) 10 -6 m . Reaalset valguslainet võib käsitleda kogumina juhuslikult muutuvate parameetritega kvaasimonokromaatilistest lainelõikudest: E = E0 cos[0 t + (t )] , kus E on elektrivälja tugevus (nn valgusvektori moodul), E0 selle amplituud, 0 - võnkumiste keskmine sagedus, ( t ) - ajas korrapäratult moduleeruv faas. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisefekti, mille korral liitlaine intensiivsus ei võrdu liidetavate lainete intensiivsuste summaga. Selleks on vajalik, et liidetavad lained oleksid koherentsed, st nende faasivahe oleks ajas muutumatu. Kvaasimonokromaatiliste lainelõikude liitumisel on see tingimus täidetud siis, kui nende optiline käiguvahe on
y 2 z 2 2 E Lainevõrrand E = - 0 µ 0 µ 2 t Tasalained x E y = E M cos( wt - kx + ) B z = BM cos( wt - kx + ) Elektri ja magnetväli on risti Optika 1. Valguslained Nähtav valgus lainepikkusega 400-800 nm (1nm= 10 -9 m) samafaasipind = lainepind Valguslaine võrrandiks nimetatakse seadust, mille järgi ajas ja ruumis muutub valgusvektori projektsioon; Acos(wt-kx+a). (A valguslaine amplituut). 2. Peegeldumine, murdumine a) Peegeldumisseadused - langemisnurk - peegeldumisnurk () langemisnurk = peegeldumisnurk () b) Murdumisseadused Valguse liikumise kiirus vaakumis c= 3 10 8 m s langenud murdunud kiir ja normal asuvad ühes tasapinnas sin n c
Valguse polarisatsioon Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil korrastatud, nimetatakse polariseerituks. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel. Polaroid Tselluloidikile, milles on suur hulk ühesuguselt orienteeritud jodohiniinsulfaadi kristallikesi (Nensed kristallides neeldub üks kaksikmurdumisel tekkinud kiirtest juba 0,1mm pikkuse tee läbimisel) Polarisatsioonitasandi pööramine 1) Loomulik pööramine. Lineaarselt polariseeritud valguse läbiminekul mingist ainest toimub valgusvektori võnkumistasandi pööramine. 2) Magnetiline pööramine. Optiliselt mitteaktiivsed ained omandavad magnetvälja toimel võime pöörata polarisatsioonitasandit. Dispersioon Valguse lahtumine spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. (vikerkaar). Punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem, violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub
Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad spektrijooned on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv (ja mida kõrgem on spektrijärk), seda suurem on tema lahutusvõime. Difraktsioonivõret kasutatakse muuhulgas spektromeetrites ja monokromaatorites. 58. Loomulik ja polariseeritud valgus. Mittepolariseeritud ehk loomuliku valguse korral toimuvad valgusvektori võnkumised korrapäratult mis tahes suundades, kuid risti laine levimissuunaga, kusjuures kõik suunad on võrdtõenäosed. Sel juhul on võnkumised levimissuuna suhtes statistiliselt telgsümmeetrilised. Kui mingi siht on natukene rohkem eelistatud, siis on tegu osaliselt polariseeritud valgusega. Kui valgusvektor käitub mingi kindla seaduspärasuse järgi, on tegemist polariseeritud valgusega. Elektrivektori korrastatud võnkumised osutuvad üldjuhul asümmeetriliseks
annaabi.ee 
