prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsamad valgustustegelased Saksamaal olid Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716), Christian Thomasius (1655-1728), Christian van Wolff (1679-1754) ning Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam
.....................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................................................................................7 Inglise kirik................
sõdasid. See sõda tegi lõpu Rootsi nn. suuruseajastule, Venemaa aga "raius akna Euroopasse" ja tõusis võimsaks suurriigiks. Teiste Läänemere- äärsete alade hulgas liideti Venemaaga ka Eesti territoorium. Rohkete laastavate sõdade tallermaaks olnud Eestile algas pikemaajaline rahuperiood. Põhjasõda ise ja sellega kaasnenud katk tõid aga eesti rahvale veel palju kannatusi ja raskusi. Sõja algusaastail toimus hulk kaalukaid sõjalisi operatsioone just Eesti alal. *valgustustegelased talurahvaolukorrast eesti- ja liivimaal. Jutlused olid õpetlikud. Hea pietislik pastor pani rahva nutma, ratsionalistlik aga andis kuulajale kasulikke näpunäiteid. Pietislik-seletasid ühiskonna hädasid, nägid väljapääsu usuvagadusse süvanemisega. August wilhelm hupel oli viljakas literaat-eesti esimene ajakiri: lühike õpetus, pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajatest. Ratsionalist-
ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste- lätlaste muistsetest õigustest rääkinud, toetuvad rahvuslikuajaloo kirjutamist. Valgustuslik-antikvaarne suund, nt J. G. Arndt. Valgustuslik-kontseptuaalne suund, nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist. Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism) kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja. Tullaksegi Saksast pooliku haridusega, lootuses et aadel paneb vakantsi tekkides kirikuõpetajaks. Ka ametniku-, õiguse jne karjäärimudel
annaabi.ee 
