Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses,
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt
tahtis vallutada balti riigid, vallutas tatari khaaniriigid; tappis oma poja tüli käigus; Vale Dimitri- Grigori Otrepjev nimetas end ivan julma pojaks Dimitriks; ta kukutati ja tapeti; Peeter I- tõi pöörde venemaa arengusse; sihiks oli euroopalike kommete juurutamini, korraldas tutvumisreisi euroopasse; liitus Rootsi-vastase koalitsiooniga; Katariina II- valitsemis aeg on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna; alustas venemaa moderniseerimist; koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti; tema valitsusajal kasvas üles kaks põlvkonda;
- Inglismaa ja Ameerika sideme nõrgenemisele 9. Mis oli Bostoni teejoomine? - Vastuhakk võimule, inglased võisid teed müüa tollivabalt ja odavama hinna eest; tungisid laevale ja loopisid teelaadungi merre 10.Millal toimus Iseseisvussõda? - 1775-1783 a. - Kolooniad vs Briti võim - Võtavad kasutusele oma lipu(13 tähte) - Loovad oma armee, mille juhiks on George Washington - Thomas Jefferson koostas Iseseisvusdeklaratsiooni, 4.juuli 1776 a., põhineb valgustusideedel 11.Mis oli ameeriklaste eelis Iseseisvussõjas? - Võitlesid oma maa ja vabaduse üle, tulistasid varjus, prantslased ja hispaanialased toetasid 12.Mis muutus pärast Iseseisvussõda? - I president oli George Washington, kes oli tasakaalukas riigijuhr, vältis monarhistlikke ambitsioone; valitsuse juht (peaministrit pole); valitakse 4 aastaks- rahvas valib valijad, kes valivad presidendi - Uus pealinn- Washington, et mitte anda kellelegi eelist
Katariina soovis läbi viia palju muutuseid. Korraldada oli nii mõndagi. Peeter III polnud silma paistnud just osava valitsejana. Keisrinnana oli Katariina II plaanis ellu viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, riigi halduskorralduses, hariduses kui ka ühiskondlikus elus. Katariina koostas 1766. aastal ,,Nakaz ´i" ehk ,,Instruktsioon seaduste koodeksi väljatöötamiseks" (Troyat 1997, lk456). Seadustiku projekt tugines valgustusideedel. 1767. aastal kutsus Katariina II Moskvasse Suure Kogu, et arutada reformide projekti. Komisjoni kuulusid kõik vabade ühiskonnakihtide esindajad. Kuid kokkukutsutud saadikud olid väga ebapädevad. Nimelt oli valdav osa madala haridustasemega, puudus oskus poliitikas orienteeruda ning lisaks oldi väga oma seisuse keskne, ega osatud kaugemale vaadata. Kuna Katariina II ei tahtnud aadelkonnaga tülli minna, siis saatis ta 1768
kui Britid sõdurid neile appi jõudsid ["Lühike Ameerika ajalugu" lk 71,72] -6- Iseseisvus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon, mis võeti vastu 4. juulil 1776. aasatal, mitte üksnes ei kuulutanud uue riigi sündi, vaid esitas ka inimese vabaduse põhimõtte, mis sai ülemaailmseks liikumapanevaks jõuks. Deklaratsioon põhineb suures osas prantsuse ja inglise valgustusideedel, kuid iseäranis J.Locke teosel "Teine traktaat riigivalitsemisest". Locke võttis inglise traditsioonilise kodanikuõiguste põhimõtte ning laiendas seda kogu inimkonnale kui igaühe loomulikke õigusi. Deklaratsioon seostas J. Locke'i põhimõtted itseselt kolooniate olukorraga. Võidelda Ameerika sõlyumatuse eest tähendas võidelda rahva valitava valitsuse eest kuningavõimu asemel. Üksnes rahva tahtel toetuv valitsus saab tagada loomuliku õiguse elada, vaba olla ja õnne otsida
keiser sattus vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga. Järjekordse paleepöörde korraldanud kaardiväelased kukutasid Peeter III ja tõstsid troonile tema abikaasa Katariina II · Katariina II valitsusaeg (1762-1796) on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna · Haritud ja valgustusmeelne valitseja jätkas Peeter I algatatud Venemaa moderniseerimist · Katariina II koostas valgustusideedel rajaneva seadusliku projekti, ning kutsus 1767 Moskvasse kokku esinduskogu, seda arutama. Saadikute madala haridustaseme tõttu aga ei suudetud esilekerkinud pingeid lahendada ja seadustik jäi vastu võtmata · 1775. Aastal loodi kõikides kubermangudes varem puudunud kohtu- ja politseiasutused · 1785. Aastal avaldatud ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele" pani aluse linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandile
annaabi.ee 
