Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1
sana asend, poos, harjutus, prnayma hingamise kontroll pratyahra mõistuse vabanemine dharna keskendumine dhyna mõtlus, meditatsioon samadhi täieliku mõtluse teadvusseisund Tiibet · mahayana suur vanker (Tiibet, Hiina, Jaapan) ,,Kanjur" (bka''gyur) ,,Buddha sõnade tõlge" ,,Tanjur" (bstan 'gyur) ,,Traktaatide tõlked" · bodhi ärkamine, valgustus · buddha (paali k) ärganu, valgustunu · bodhisattva valgustatuks saaja, tulevane buddha Vajrayana Yab yum ema-isa Tiibeti budistlikus tantras Vajra teemant ,,Teemantsuutra" trükitud puuplokkidega 868, vanim säilinud trükis · 5 m kirjarull leiti Tunhuangi koobastemplist, · algab sõnadega ,,Nii olen ma kuulnud..." tsüklist ,,Prajanyaparamita" ,,Teisele kaldale viiv tarkus", 8000 värssi, säilinud 11. saj omistatakse Buddhale endale
filosoofiliste õpetuste, kirjanduslike tekstide jm ülestähendamiseks. Sanskriti keelel on nüüdisaegses Indias täita sama osa, mis oli ladina keelel kesk- ja uusaegses Euroopas. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 12 5. BUDISM: 5.1. Siddharta Gautama – budismi rajaja: Buddha (sanskriti k virgunu, valgustunu) on nimi, mis anti budismi rajajale Siddharta Gautamale (nimetatud ka Šakjamuniks, šakja hõimu targaks). Pärimuse järgi elas ta 6. – 5.saj eKr Põhja-Indias ning pärines valitsejasoost. Pärast seda, kui ta oli 29 aastaselt näinud esimest korda elus rauka, haiget, surnut ja rändavat askeeti, olevat ta hakanud sügavalt mõtlema haiguse, vanaduse ja surma üle. Leidmaks kannatuse põhjuseid ja
· TUUM 3 kalliskivi - Kolmikkaar triratna Buddha õpetaja (virgunu) Dharma õpetus (seadmus) Sangha kogukond - Nimetatakse kolmeks kaitseks, minnakse varju alla budismi vastuvõtmine - 3kordne pühendumistõotus · Gautama Siddharta - Budismi rajaja - Elas 6.5. sajandil eKr (624 544) - Buddha Buddha = ,,virgunu", ,,valgustunu" - Suunas inimesi lähtuvalt meeleseisundist Meelerahu Analüüsiv vaatlus - Sündis Indias Religioosselt aktiivne piirkond - Lood sünnist Ema viljastus nähes unes elevanti jne - Saatja, kes on rahva seast sündinud - Kõneletakse kui printsist - Ülikute sekka sündinud Valitseja - Horoskoop sünni ajal tehti sündinud suurmees 4 elumärki: o Vanur
Põhjus on hirmutavalt lihtne. Tundes end vaenlase poolt neetuna on tsiviliseerimata metslane esimene, kes jookseb lähima nõidarsti või samaani juurde. Ähvardus, halva juuresolek ja usk needuse jõusse on temaga teadlikult, nii et ta võtab iga ettevaatusabinõu selle vastu kasutusele. Järelikult neutraliseerib ta kaastundemaagia abil kõikvõimaliku halva, mis võib temani selliselt jõuda. Selline inimene jälgib oma igat sammu ja ei jäta midagi kahe silma vahele. Teisest küljest ,,valgustunu", kes ei usu sellisesse ,,ebausku", pagendab oma instinktiivse needusehirmu alateadvusesse, mille läbi kasvab sellest fenomenaalselt hävitav jõud, mis suureneb iga järgneva ebaõnnega. Mitteuskuja eitab loomulikult iga uue takistuse sidet needusega ja eriti iseenesega. See emotsionaalselt teadlik needuse olemasolu võimaluse eitus on just see tähtis koostisosa, mis tagab selle edu, läbi õnnetusi soodustava situatsiooni tekitamise