Pilt 1 Valgusreostus Mis on valgusreostus? • Liigne tehisvalgus • Kahjustab keskkonda • Tööstuspiirkonnad ja suurlinnad Valgusreostuse tüübid Pealetükkiv valgus (light trespass) Pilt 2 Ülevalgustus (over illumination) Pilt 3 Pimestav valgus (glare) Pilt 4 Valguse virvarr (light clutter) Pilt 5 Taevakuma (skyglow) Pilt 6 Probleem • Uute valgusallikate kasutuselevõtt • Tähistaevas muutub heledamaks • Ökosüsteemide kahjustamine
Valgusreostust tekitavad hoonete välis- ja sisevalgustus, reklaam, äriettevõtted, kontorid, tööstusrajatised, tänavavalgustus, spordirajatised,kõik mis on halvasti projekteeritud,varjestamata ja/või suunatud üles taevasse jne. Kõige suurem on valgusreostus tihedasti asustatud tööstuspiirkondades: Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis ning Aasia ja Põhja-Aafrika suurlinnades, kuid isegi suhteliselt vähene valguskogus on märgatav ja tekitab keskkonnaprobleeme. Valgusreostuse tulemusel muutub tähistaevas heledamaks. See tekitab suuri probleeme astronoomias, sest tähed ei paista enam nii hästi välja. Observatooriumid on kolinud tavaliselt maailma kõige üksildasematesse piirkondadesse, kus valgusreostust oleks vähem. Väga võimsad teleskoobid on avakosmoses, kus seni valgusreostus praktiliselt puudub. eristatakse astronoomilist ja ökoloogilist valgusreostust. astronoomilist valgusreostust
Elektrit toodetakse Eesti puhul enamjaolt põlevkivi energiast, põlevkivi on taastumatu maavara, mille puhul tuleks tarbimisega ettevaatlik olla, et ressurss otsa ei saaks. Kuna elektrienergia tarbimine on üsna ebaratsionaalne, siis on raiskamist väga palju. Ilmselt valguse reostuse vähendamisega nagunii lähitulevikus tegelema ei hakata, siis on üsna loogiline et antud probleemiga praegune põlvkond tegelema ei hakka. Ilmselt hakkavad sellega tegelema mõned järgnevad põlvkonnad. Valgusreostuse ainus probleem ei ole energia asjatu kulutamine vaid tehisvalgusel on ka muid probleeme, mis on lausa tervist kahjustavad. Näiteks uuringud näitavad, et tehislik valgus mõjutab melatoniini tekkimist, mis omakorda soodustab rinnavähi teket. Seega ressusri ebaefektiivne tarbimine pole inimkonnale kuskilt otsast kasulik, kuid seda tehakse majanduslikel eesmärkidel sellegi poolest. Probleemi lahendamine peaks jääma
Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete objektide uurimiseks, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Need suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Refraktor-objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler) Reflektor-objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius, Cassegrain, Richie- Chretieni)
Kuni 1919. aastani kandis observatoorium nime Mount Wilsoni päikeseobservatoorium. Observatooriumi asukoht on üks Põhja-Ameerika paremaid kohti astronoomiliste vaatluste läbiviimiseks. Mägede kohal on pilvitu taevas ja ühtlaselt läbipaistev atmosfäär. Inversioonikiht, mis hoiab sudu mägede vahel Los Angelese kohal, takistab mägedes õhu turbulentsi, mis põhjustaks vaatlusi häirivaid moonutusi. Samas on suurlinnade lähedus ja eriti Los Angelese linnastu kasvust tingitud valgusreostuse suurenemine süvakosmose vaatlusi oluliselt häirima hakanud ning seetõttu on observatoorium spetsialiseerunud eelkõige helioseismoloogiale ja interferomeetriale. Mount Wilsoni observatooriumis tehti mitu 20. sajandi olulisemat avastust. Observatooriumis on kaks Hale'i konstrueeritud ajaloolist teleskoopi, 1908. aastal valminud 1,5-meetrise peapeegliga teleskoop ja 1917. aastal valminud 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop. Observatooriumi haldab alates 1989. aastast
Foto: Tõnu 38 Kuressaare kiriku interjöör. Foto: Ivo Kruusamägi Sepp 2012 2009 25 (Muinsuskaitseamet) (Saaremaa.ee) 26 (Muinsuskaitseamet) (Rudi, 2009) (Henno, 2009) (Toplaan, 2012) 17 Tartu tähetorn Tartu tähetorn asub Tartu linnas Toomemäel, aadressil Lossi 40. Funktsioonilt on hoone olnud eluaeg observatoorium, kuid ruumipuuduse ja valgusreostuse tõttu toimub astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval peamiselt Tõravere observatooriumis. Tartu tähetorni esimesel korrusel on välja pandud astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist, samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi. Juba 1948. aastast tegutseb Tartu Tähetorni astronoomiaring. 23. 41 Tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2008 juunist 1988 lehvib tähetornis ööpäevaringselt sini-must-valge lipp. 2005
annaabi.ee 
