vahelise lüliti kiirel sagedusel sisse- ja väljalülitamisega. Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2] Peamine pulsilaiusmodulatsiooni eelis on see, et lülitusseadmetes on võimsuse kadu väga väike. Kui lüliti on avatud, ei jookse läbi lüliti peaaegu mingit voolu ning kui lüliti on suletud, tarbib voolu ainult rakendatav koormis. Teisisõnu ei lange lüliti peal mingit pinget.[1] Sagedusmodulatsioon ehk FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse
3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 9 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu. 9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes paiknenud riknenud vahelülitit uue vastu. 10. Pingevabas olukorras ühendada kohtkindla tvalgustit(nt lae valdustit) valgusti klemmidega. 11