koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike.Peale visiniku ja vähese heeliumi pärineb Maatervenisti supernoovadest. 5-6 biljoni aasta pärast hakkab Päikeläbi põlema, kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese. http://www.hot.ee/ikerm/astronoomia.html#p2ikesesysteem Päikesesüsteemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik (8 valgusminutit). 1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Mille poolest erinevad ,,Maa tüüpi" planeedid ja nimeta need. -Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Strutn, Uraan, Neptuun. Maa-tüüpi planeedid e kiviplaneedid on need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid: * Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik. * Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike(Läbimõõt 1,4 milj km, 109 Maa läbimõõtu), *Merkuur(Päikesesüsteemi väikseim planeet.3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist), *Veenus (läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3), *Maa(510,098.073 km2) *Marss(Läbimõõt: 6750 km )*Jupiter(ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes
Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5. Päikesesüsteemi ehitus ja karakteristikud. Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km 8 valgusminutit e 1 astronoomiline ühik * Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike Läbimõõt 1 4 milj km 109 Maa läbimõõtu *Merkuur Päikesesüsteemi väikseim planeet 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist *Veenus läbimõõt 12 100 km ja keskmine tihedus 5 25 g/cm3 *Maa 510 098 073 km2 *Marss Läbimõõt: 6750 km *Jupiter ületab Maa massi 318 korda ja
1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 10 12 kilomeetriga. Mõningate objektide kaugusi Maast Kuu keskmine kaugus 1,28 valgussekundit Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit Läheduselt teise tähe Proxima Centauri kaugus 4,22 valgusaastat Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc
annaabi.ee 
